• OMX Baltic−0,13%319,88
  • OMX Riga1,11%981,93
  • OMX Tallinn0,09%2 234,97
  • OMX Vilnius−0,22%1 509,95
  • S&P 5000,58%7 818,93
  • DOW 300,49%51 521,28
  • Nasdaq 0,45%27 599,89
  • FTSE 100−0,44%10 495,26
  • Nikkei 225−0,92%70 035,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,69
  • OMX Baltic−0,13%319,88
  • OMX Riga1,11%981,93
  • OMX Tallinn0,09%2 234,97
  • OMX Vilnius−0,22%1 509,95
  • S&P 5000,58%7 818,93
  • DOW 300,49%51 521,28
  • Nasdaq 0,45%27 599,89
  • FTSE 100−0,44%10 495,26
  • Nikkei 225−0,92%70 035,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,69
Eesti majanduse väline haavatavus vähenes ja jooksevkonto tasakaalustus, kommenteeris Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit.
Eesti maksebilansi jooksevkonto jõudis selle aasta esimeses kvartalis tasakaalu. Maksebilansi näitajad viitavad sisenõudluse kiire kohandumise jätkumisele aasta esimestel kuudel, mistõttu kaupade ja teenuste väljavedu oli sisseveost suurem. Eesti kaupade ja teenuste eksport ületas aasta alguses importi, rääkis Saarniit.
Eesti suguses väikse ja avatud majandusega riigis, kus kapitali vajadus kujuneb sisemaistest säästudest suuremaks veel pikka aega, on kaupade ja teenuste konto ülejääk pigem erakordne ja viitab üleilmsest kriisist tingitud investeerimistegevuse madalseisule. Üksikute kvartalite jooksul oli taolise ülejäägiga tegemist ka Aasia-Vene kriisi ajal ja järel, lisas ta.
Investeerimise madalseisu puhul oli tegu just vähese investeerimisnõudlusega, mitte rahastamisprobleemidega. Nii näiteks moodustasid Euroopa Liidu eelarvest laekuvad summad kaks protsenti SKPst, mille arvelt oleks olnud võimalik katta jooksevkonto mõõdukat puudujääki.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele