- OMX Baltic0,12%319,35
- OMX Riga−0,12%971,58
- OMX Tallinn−0,07%2 230,03
- OMX Vilnius0,21%1 509,47
- S&P 500−0,23%7 789,13
- DOW 30−0,18%51 756,02
- Nasdaq −0,36%27 147,85
- FTSE 100−0,07%10 649,12
- Nikkei 225−1,82%67 777,52
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,37
- OMX Baltic0,12%319,35
- OMX Riga−0,12%971,58
- OMX Tallinn−0,07%2 230,03
- OMX Vilnius0,21%1 509,47
- S&P 500−0,23%7 789,13
- DOW 30−0,18%51 756,02
- Nasdaq −0,36%27 147,85
- FTSE 100−0,07%10 649,12
- Nikkei 225−1,82%67 777,52
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikontroll: Eestil pole energia säästmise selget kava
Riigikontrolli hinnangul puudub riigil
selge kokkulepitud eesmärk energia säästmiseks ning tulemuslik energia kokkuhoiu
kava.
Kuigi riigi tasandil räägitakse energiasäästust palju, on tegelikud tulemused kasinad. Riigikontrolli audit näitas, et majandusministeerium kavandab küll energiasäästu meetmetega investeerida aastatel 2007–2013 kokku 1,63 miljardit krooni, kuid pole teada, kust ja kui palju energiat selle tulemusena kokku hoitakse.
Energiasäästu põhimõtteid pole omaks võtnud ka riigiasutused. Energia kokkuhoiule on tähelepanu pööratud vaid üksikute riigihangete korral. Kuigi riigihangetega soetatakse miljardite kroonide eest hooneid, autosid ja kontoritehnikat, on parimate pakkumuste väljaselgitamisel jäetud energiasääst tagaplaanile. Samuti ei ole riigihoonete haldamisel analüüsitud hoonete energiakulusid ning nende vähendamise võimalusi. Selleks vajalikke andmeid riigis ei koguta.
Riigikontrolli audit juhtis tähelepanu asjaolule, et 2007. aastal ellu kutsutud energiasäästu sihtprogrammiga kavandatakse peamiselt vaid uuringuid, õigusaktide koostamist, koolitusi ning teabelevi parandamist. Vajalike säästumeetmete väljatöötamise ja rakendamiseni jõutakse enamasti alles 2011. aastal või veelgi hiljem. Otseseid rahalisi meetmeid energia lõpptarbimise vähendamiseks on sihtprogrammis ainult kaks – kortermajade renoveerimistoetus summas 656 miljonit krooni ning kohalike omavalitsuste energiasäästu investeeringute toetamine summas 33 miljonit krooni.
Riigikontrolli hinnangul on energiasäästu kavandamisel üks suurimaid takistusi vajalike alusandmete puudumine. Ebamõistliku kulu väljaselgitamiseks tuleb võrrelda eri valdkondade energiamahukust nii Eesti-siseselt kui ka teiste riikidega, misjärel saab valida tõhusaimad säästumeetmed. Kuigi probleemile juhiti tähelepanu juba 2002. aastal, pole seni astutud olulisi samme, et andmete kogumist ja töötlemist parandada.
Riigikontroll auditeeris Eesti energia säästlikuma tarbimise tegevusplaani ja energiasäästu põhimõtete rakendamist riigihangetel ning riigihoonete haldamisel.
Euroopa Liit kohustas liikmesriike koostama energiatõhususe tegevuskava, mis viiks soovitusliku eesmärgini – säästa lõpptarbimises 9% energiat aastate 2001–2005 keskmisest tarbitud energiakogusest. Kokkuhoid peaks olema saavutatud perioodil 2008–2016 (st 1% aastas). Eesti tarbimisandmeid arvestades tuleks Eestil 2016. aasta lõpuks säästa 2678 GWh energiat.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele