Pangad ei taha Hans H. Luige kiirlaenufirmale laenata

30. juuni 2009, 18:42

Vaatamata mullusele plahvatuslikule kasvule
ei taha pangad Hans H. Luige kiirlaenufirmale edasilaenamiseks raha anda ja
investorite vähese huvi tõttu on kadunud ka lootus emiteerida
võlakirju.

Tarbimislaenude turg lõpetas kasvu ning nõrk konjunktuur mõjutab sektorit ka tuleval aastal. Oluliselt vähenes laenu taotlejate arv ning halvenes nende kvaliteet. "Kõikidele krediteerimisega tegelevatele organisatsioonidele saab 2009. aasta olema raske ka finantseerimisallikate seisukohast. Pankadel puudub tänasel päeval huvi laenata raha edasilaenamiseks, samuti on investorite vähese huvi tõttu kokku kuivanud võlakirjade emiteerimine," märkis Krediidikassa juhatuse liige Margus Aule majandusaasta aruandes.

"Tugevama bilansiga ettevõtete jaoks tähendab see kindlasti ka soodsaid võimalusi nõrgemate konkurentide ülevõtmiseks. Samuti on tõenäoline, et mitmed finantseerimisasutused on sunnitud alustama ettevõtte saneerimist või pankrotimenetlust," lisas Aule.

Krediidikassa majandusaruandest võib lugeda, et järsult võib paraku halveneda ka Krediidikassa enda laenuportfelli kvaliteet. Selle ärahoidmiseks piiras Krediidikassa väljastatavate laenude mahtu ja tõhustas võlglastega tegelemist.

2008. aasta alguses alustas Krediidikassa tarbimislaenude andmist Lätis ja kasvatas hüppeliselt laenuportfelli Eestis. Krediidikassa suutis täita kõik kasvule suunatud eesmärgid, ütles Aule. Krediidikassa konsolideeritud käive ulatus mullu 20,5 miljoni kroonini, mille juures sai ettevõte 101 460 krooni kahjumit, selgus samas.

2007. aastal teenis Krediidikassa tagasihoidliku 5,9 miljoni kroonise konsolideeritud käibe juures pisut alla 100 000 krooni kasumit. Võrreldes aasta taguse ajaga kasvas portfelli maht rahaliselt 3,5 korda 68 miljoni kroonini ja bilansimaht 193%. Äritulud kasvasid eelneva aastaga võrreldes 249%.

Ettevõtte kiire arengu finantseerimiseks emiteeris Krediidikassa mullu kahel korral võlakirju kogumahus 31,3 miljonit krooni. Intressikulud kasvasid aastaga 0,8 miljonilt kroonilt 4,2 miljoni kroonini. Ühtlasi suurenesid Krediidikassa lühiajalised kohustused 15,5 miljonilt kroonilt 41,7 miljoni kroonini ja võetud pikaajalised laenud 6 miljonini.

Laenunõuete maht kasvas Krediidikassa bilansis 13,3 miljonilt kroonilt 45,3 miljoni kroonini. Aktiva poolel olevad pikaajalised laenud kasvasid ühtlasi 6,2 miljonilt kroonilt 22,6 miljoni kroonini.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. June 2009, 20:26
Otsi:

Ava täpsem otsing