Pensionifondid ei saa kogu süüd kriisi kaela veeretada

Pensionifondide negatiivsed tootlused viimastel aastatel, eelkõige eelmisel aastal, on suuresti tingitud finantskriisist. Keskmine maailma aktsiaturgude langus ületas eelmisel aastal 50% piiri.

Samas ei saa kogu süüd üksnes kriisi kaela veeretada. Pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondid hoidma fikseeritud aktsiaosakaalu taset. Vaadates pensionifondide aktsiaosakaalu erinevatel ajahetkedel, võib märgata teatud fondide kiiremat suutlikkust investeeringuid ümber vaadata.

Kui turud hakkasid 2007. aasta teises pooles pöörduma, sai näha pensionifondide investeerimismeeskondade tõelist suutlikkust. Mõned fondid, mis headel aegadel kiiresti kõrgustesse ronisid, on mullu sama kiiresti ka kokku tõmmanud.

Oma mõju on avaldanud ka see, millistesse regioonidesse või varaklassidesse on investeeritud. Arvestatav osa pensionifondide varast oli investeeritud Ida-Euroopa regiooni ehk n-ö koduturule. Aastal 2007 aga kadusid investorid Ida-Euroopa turgudelt ning järelturul aktsiate ja võlakirjade müümine muutus keeruliseks. Selliste investeeringute väärtused langesid kiiresti.

Seitse aastat ei ole piisavalt pikk aeg, et teha põhjapanevaid otsuseid pensionifondide toimimise kohta, kuid mõned järeldused saab siiski teha.

1. Pensioniks säästmine on pikaajaline protsess. Mida pikem on kogumisperiood, seda suurem on positiivse tootlusega fondide osakaal.

2. Mida lähemal on pensioniiga, seda konservatiivsem võiks olla valitud pensionifond.

3. Tundke huvi, kuidas tegelikult teie pensionivarasid investeeritakse ja kes seda teeb. On tavaks öelda, et kogemustega tegijad on läbi elanud vähemalt kaks tõusu ja kaks langust.

4. Tootlus ja risk käivad käsikäes. Iga investor peab endale teadvustama, kui suurt riski on ta valmis võtma, et saavutada head tootlust.