Nullkulu unistus puruneb: väikepood ei saa suurtele jaekettidele vastu
Eesti esimene pakendivaba pood pani septembris ukse kinni, teised sarnased ettevõtjad üle Eesti proovivad rahakotiraudu koomale tõmmanud klientide võitmiseks kolida veebi ja laiendada valikut.
Pakendivabast poest saab osta toiduaineid ja puhastusvahendeid oma anumatesse. Kuigi kilohind on tihti nii soodsam, käivad inimesed harjumuspäraselt ostlemas suurtes jaekettides.
Oktoobris panid kaks naist Viljandis püsti pakendivaba Nullpoe, kus kaupa saab osta täpselt nii palju või vähe, kui vaja. Käimasaamiseks läheb veel natuke aega, kuid ökoemmed, tudengid ja vanurid on poe juba kenasti üles leidnud, rääkisid poepidajad.
Eesti esimese zero-waste-kontseptsiooniga poe Ilma Pood müügijuht Jelena Oshepkova tõdes saates „Delovõje Lljudi“, et jäätmevabale elustiilile üle minnes peab inimene saama nautida kõike, mis teda rõõmsaks teeb.
Margus Linnamäele kuuluvale UP Investile poole Biomarketi poeketist müünud Priit Mikelsaar otsis strateegilist partnerit ja ülejäänud osa müümisele praegu ei mõtle.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?