Juhtkiri: GILDi mainest järel riismed

Kriis toob kõik maa peale tagasi. Mõni maandub pehmelt, mõni kukub valusalt. Mõni vajub päris käpuli, nagu juhtus ka GILDi riskifondi Arbitrage'iga. Halva aja hea külg ongi see, et kõik riskid tulevad nähtavale ja kõik saavad ühekorraga targaks, paraku tagantjärele.

GILDi riskifondi juhtum sobib õpikusse näiteks, mis juhtub, kui investorid eufoorias, mõtlematult oma raha kellelegi annavad. Arbitrage'iga toimunu sobib majandusõpikusse negatiivseks näiteks selle kohta, milline ei ole hea juhtimistava, aga eeskätt selle kohta, mis juhtub siis, kui investorid eufooriast ja mõtlematult oma raha kellelegi annavad. Taustaks siiski ka erakorraline mullide paisumise ja siis üksteise järel lõhkemise ajajärk kogu maailma majanduses. "Läksime lainega kaasa," selgitas GILDi partner Rain Tamm Äripäevale, ja koos fondijuhi Tõnno Vähiga nad juhtimisvigu ei tunnista.

Vigu annab kokku lugeda - sõpradele raha jagamine (näiteks Q-Vara, Tõnis Haaveli osalusega bisnis Bulgaarias); riskide suurenemisel ei peetud piiri laenuraha kaasamisega (praegu ei suudeta laene teenindada); teadlikult ülemääraste riskide võtmine (investeerimine mittelikviidsetesse varadesse: Armeenia maavarade litsentsiportfelli, asi uurimisfaasis; maainvesteeringud Ukrainas, Bulgaarias). Fondi tegevus ei olnud läbipaistev - ülevaated üldsõnalised, tootlusnumbrid ilustatud. Ebameeldivaimgi on ehk see, kuidas nüüd pühivad GILDi mehed käed vastutusest puhtaks.