Miljonid sotsmaksust priid

Artikkel

- Uudised
- Ralf-Martin Soe
- 30. juuli 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miljonid sotsmaksust priid
Samuti on maksuametini jõudnud info, et mõnes advokaadibüroos võidakse dividendidena võetavaid summasid kasutada omanikeringi mittekuuluvatele töötajatele varjatud lisatasu ehk sisuliselt ümbrikupalga maksmiseks.
Ajal, mil esimeste kohtuotsuste mõjul on üles kerkinud vajadus eristada aktiivne tulu passiivsest tulust ehk dividendid palgast, on tippadvokaadid heaks näiteks ettevõtete juhtidest, kes tegutsevad piiri peal.
Äripäev võttis luubi alla suuremate advokaadibüroode (käive üle 5 mln aastas, kokku 31 bürood) juhatuse liikmed. Büroode aastaaruanded näitavad, et advokaadibüroode osanikest juhid määravad endale palka nii minimaalselt kui võimalik.
Näiteks 2008. aastal võtsid suuremate advokaadibüroode 49 juhatuse liiget (kes kõik on eranditult ka osanikud) dividendidena välja keskmiselt 154 143 krooni kuus (netosummana), samal ajal kui poolesaja juhatuse liikme keskmine kuupalk ületab natukene Eesti keskmist palka ehk on 15 911 brutokrooni.
Muide, juhatuse liikme tasu jääb kõvasti alla ka nende advokaadibüroode keskmisele palgale, mis oli 28 460 brutokrooni. Statistiliselt on juhatuse liikme tasu väike ka seetõttu, et umbes pooled suurematest büroodest ei maksnud oma juhatuse liikmele üldse tasu.
Dividendide võtmises pole midagi ebaseaduslikku, küsimus on pigem selles, kas juriidilises vormis dividendi näol toimub palga maksmine. Selle piiri määratluse üle toimuvad arutlused praegu nii maksuametis, suuremates advokaadi- kui ka audiitoribüroodes, kellelt on maksuamet arvamust küsinud.
Lähtuvalt kevadisest ringkonnakohtu otsusest võib maksuamet dividendide maksmist palga asemel pidada maksudest kõrvalehiilimiseks, kui selleks on piisavalt tõendeid. Advokatuuri esimees Aivar Pilv räägib, et advokatuuri tasandil ei ole reguleeritud palga ja dividendide vahe küsimust. Selles suhtes kehtivad advokaadibüroodele täpselt samasugused reeglid nagu teistele äriühingutele.
"Mina selles probleemi ei näe, kui ettevõte teenib kasumit ja osanikud seda jaotavad. Mina sellist ärimudelit ei tea, kus kasumit võetakse ainult palgana välja," lisab Pilv.
Glikman & Partnerite partneri Leon Glikmani sõnul saavad advokaadibüroo osanikud büroost ja teistest allikatest piisavalt sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Dividendid on erinevalt muudest regulaartuludest omanikutulu, mida makstakse kord aastas.
Näiteks Glikmani juhitav advokaadibüroo maksis eelmisel aastal 38% käibest maksudeks ehk üle 12 miljoni krooni. See on Glikmani hinnangul maailmapraktikat arvestades ebamõistlikult palju.
"Mulle väideti hiljuti, et mõnes advokaadibüroos tehakse dividendide eest töötajatele n-ö tulemustasu asemel rahalisi kingitusi," ütleb maksuameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov, kui räägime põhjustest, miks mõned advokaadibürood on uuele dividendide ja töötasu eristamise juhendile vastu.
Tegemist ei ole Jegorovi sõnul ametliku vihjeinfoga, vaid temani juhendi koostamise tagasides jõudnud väitega.
Kui see peaks tõele vastama, on selline teise taseme ümbrikupalk (millelt makstakse tulumaksu, aga jäetakse maksmata sotsiaalmaks) üsna kaval maksupettus.
"Selline asi ei tule naljalt ka tavalise revisjoni käigus välja," arvab Jegorov. Üsna raske on teha kindlaks, et dividende võtnud juht on sularahas kingitusi teinud, samuti pole vaja sellisel juhul ka topeltraamatupidamist.
Samas maksuamet kindlasti ei võta sellise käitumise vähemgi reaalsete ilmingute puhul ignoreerivat hoiakut.
"Selliste skeemide kasutamisel riskiks advokaadibüroo tõsiselt oma reputatsiooniga," ütleb Jegorov.
Äripäeva küsitletud advokaadibüroode omanikud kinnitasid, et nemad dividendidest tulemustasu maksnud ei ole.
Samas pidas nii mõnigi advokaat sellist skeemi off-the-record "teoreetiliselt võimalikuks".
Seadus ei kirjuta ettevõtjale palgasüsteemide kehtestamiseks ette mingeid täpseid reegleid või seaduspärasusi. Sama kehtib ka advokaadibüroode puhul - meie büroos on kehtestatud palgasüsteem, mille kohaselt makstakse töötasu ka osanikele, kes iga päev vahetult ka klienditööga tegelevad.
Tõsi on see, et majanduslikult on kasumlikum dividende maksta ja mitte tööjõukulu kanda. Nii on võimalik äriühingu tegevuskulusid madalamal hoida ja suuremat kasumit teenida.
Meie advokaadibüroo tegevus on aga üles ehitud üldtunnustatud ja ärimaailmas omaks võetud põhimõtetele. Advokaatidele ja juhatuse liikmetele tuleb maksta konkurentsivõimelist ja majandustingimustele vastavalt palka. Meil ei ole kunagi sellist perioodi olnud, kus juhatuse liikmed pole palka saanud, aga on dividende võtnud.
Juhatuse ja nõukogu liikmed saavad tasu töölepingu alusel. Büroo ei ole pidanud vajalikuks pidada eraldi arvestust selles, millises osas teeb partner tööd juhatuse liikmena ja millises osas advokaadina. Kuna maksustamise osas suurt vahet ei ole, makstakse partneritele tasu töölepingu alusel.
MAQSi advokaadibüroode grupis ei ole lihtsalt tavaks juhatuse liikmetele, sh välismaalastest juhatuse liikmetele, eraldi tasu maksta. Ma ei oskagi öelda, miks see nii on. Võib-olla tulevikus hakkame maksma.
Vastavalt äriseadustikule on juhatuse liikme tegevus eelduslikult tasuta. Advokaadibüroo juhatuse liikme tegevus on marginaalne ega ole võrreldav tavapärase äriühingu juhatuse liikme tegevusega. Meie büroo kasutab töölepingu alusel tegutsevaid advokaadibüroo juhte. Advokaadibüroo pidamine on väga erinev muu äriühingu juhtimisest, tegemist ei ole tavapärase töö- või juhatuse liikme suhtega.
Hiljuti saatis maksuamet kooskõlastusringile dividendide ja töötasu eristamise juhendi, millega soovitakse dividendide võtmist ettevõtte juhtimises osalevate inimeste puhul paremini lahti kirjutada.
Kuigi juhend on veel tööversiooni staatuses, on see advokaadibüroode ja maksuspetsialistide seas leidnud vastuseisu ja kriitikat.
Uue juhendi ajendiks sai hiljutine ringkonnakohtu otsus, mille järgi on maksuhaldur piisavalt pädev määrama, kas tegemist on dividenditasu, juhatuse liikme tasu või töötasuga.
Kohtumisel maksuameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorovi ja kontrolliosakonna juhi Egon Veermäega ütlevad mehed, et maksuametil on soov dividendide ja palkade eristamisel selgemad reeglid paika panna selleks, et maksumaksjad saaksid paremini prognoosida oma maksukohustusi.
Siiski pole dividendide ja töötasu eristamist maksuameti juhtide sõnul kirvereegliga võimalik määrata. Seda, kas dividendidena võetakse välja töötasu, hinnatakse juhtumipõhiselt, võttes arvesse ettevõtte ja sektori üldist palgataset, dividendisaaja reaalset töökoormust ja teisi tegureid.
"Näiteks kui dividende võttev ettevõtte juht saab 3000 krooni palka, koristaja 5000 krooni ja müügimees 25 000, siis meil on õigus pärast ettevõtja põhjendusi otsustada, millega on tegemist," ütleb Egon Veermäe.
Kuigi selline juhtum on üsna selgete riskiteguritega, ei pruugi tegemist olla sooviga sotsiaalmaksu mitte maksta, kui juhi põhjendus tema palgatasemele on vettpidav. Näiteks ta on juhatuses osalise koormusega ja tema roll ettevõttes on passiivse loomuga.
Samuti lisab Veermäe, et iseenesest ei tähenda suured dividendid kindlasti seda, et midagi halvasti oleks.
Maksuameti juhid nendivad, et nende huvi on eelkõige selgitustööd teha, pealegi pole juhend ringkonnakohtu otsuse valguses tagasiulatuv.
"Me ei jõua ealeski kõiki ettevõtteid kontrollida, meie prioriteet on endiselt suured pettused," ütlevad Veermäe ja Jegorov. Küll on maksuametil võimalus määrata nende isikute ring, kes on riskigrupis. Maksuamet advokaatide dividendide ja palga suhet eraldi analüüsinud pole.
Advokatuuri esimees Aivar Pilv sõnab, et ilmselt kujuneb kohtulahendite valguses lähiaastatel välja kindel praktika, mida hakatakse maksuhalduri poolt teadvustama ja selle üle ka järelevalvet tegema. "Kui maksuamet annab juhised, siis tuleb kõikidel ettevõtetel, sh advokaadibüroodel, nendega arvestada," ütleb Pilv.
Advokaadibüroode omanikest otsustas endale eelmise aasta eest suurimad dividendid määrata Aku Sorainen, kes plaanib sel aastal omanikutulu võtta kokku 13,6 miljonit krooni.
Võrreldes eelmise aastaga on aga vähenenud nende bürooomanikest advokaatide hulk, kes otsustasid endale dividende maksta. Kui 2007. aasta eest määras dividende 89 protsenti advokaadibüroode omanikest, siis sel aastal ainult 62 protsenti.
Advokaatide sissetuleku edetabeli koostamisel oli vaatluse all kokku 98 advokaadi sissetulek. Kui määratud dividendid ka sel aastal välja makstakse, siis teenib Eesti advokaat ühes kuus omanikutulu keskmiselt 152 418 krooni. Eelmisel aastal oli see näitaja 147 000 krooni kuus.
Eelmise aasta eest otsustas dividende mitte maksta 2008. aastal eduka stardi teinud advokaadibüroo Mägi Kraavi ja Partnerid, mis tekkis mitme väikesema advokaadibüroo ühinemisel.
"2008. aasta oli meie büroole edukas. Keerulisel ajal tuleb raha jagamisse suhtuda konservatiivselt, kui kõik jätkuvalt hästi läheb ja äriühingu majandustegevuses piisavalt turvatunnet kogutud, siis on aega dividende jagada," kommenteeris omanikutulu mittemaksmise otsust Mägi Kraavi ja Partnerite partner Tarvo Lindma.
Hetkel kuum