Kahe nädala eest jõustunud muudatused
EASist stardi- ja kasvutoetuse taotlemise tingimustes on ajanud ettevõtjad
segadusse, takkapihta tõlgendavad majandusministeerium ja sihtasutus määrust
erinevalt.
Olulisim muudatus on see, et kui varem andis ekspordiplaan toetuse taotlejale lisapunkte, siis nüüd on abikõlbulik eranditult see, kelle äriplaan eksporti ette näeb. Seejuures peab eksport moodustama teisel majandusaastal vähemalt 20% käibest ja käive peab projektijärgsel kahel aastal kasvama vähemalt 30% aasta kohta.
Tekib küsimus, kuidas eksporti näidata, kui tegu on teenindusettevõttega, mille klientidest on suur osa küll piiri tagant, kuid mitte juriidilised isikud. Eksport eraisikutele ei kajastu ka riiklikus ekspordistatistikas. Äripäevale on teada juhtum, kus Skandinaavia klientuuriga hambaravikliinikule vastati EASist, et uue korra järgi nad kasvutoetust taotlema ei sobi, sest tegu on eraisikutest klientidega.
Ministeerium: kõlbavad ka eraisikutest välismaalased
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäeva järelepärimise peale vastas määruse väljaandja ehk majandusministeeriumi ettevõtlustalitus, et kasvutoetuse puhul on siiski abikõlbulikud ka ettevõtjad, kes teenindavad eraisikutest mitteresidente.
"Ettevõtjale jäetakse vabad käed dokumentide suhtes, mida ta saab esitada EASile oma prognooside paikapidavuse ja hilisema täitumuse tõestamiseks. Selline lähenemine on paindlik ning iga ettevõtja saab vastavalt oma vajadustele ja võimalustele otsustada, kuidas on eksporti tema jaoks kõige parem tõestada," rääkis ettevõtluse talituse juhataja Henry Kattago.
Küsimusele, miks ekspordi ja käibe puhul tingimused karmistusid, vastas Kattago, et see oli tingitud muutunud majandusolukorrast ning kasvutoetus on mõeldud eelkõige suure kasvupotentsiaaliga ekspordile suunatud uuenduslikele ettevõtetele. "Muudatusi välja töötades koguti sisend pea täielikult ettevõtjatelt ettevõtlusorganisatsioonide ning fookusgruppide kaudu ehk teisisõnu - arvestati ettevõtjate huvidega," märkis ta.
Ettevõtjaid toetuste taotlemisel konsulteeriva Arvestusabi OÜ juht ja omanik Riin Pajula on aga eri meelt. Ta ütles, et kuigi teated taotluskorra muutmisest märkisid, et kasvutoetuste taotlemine lihtsustub, ei ole see nii, sest ettevõtja peab läbima samad taotlemisetapid nagu ennegi.
Käibe kasvu nõuet raske täita
Käibe kasvu nõude kohta ütles Pajula, et juba paar aastat tegutsenud ettevõttel, kes peaks olema kasvutoetuse sihtgrupp, on raske saavutada 30protsendilist kasvu. "Mida suurem käive, seda väiksem on tavaliselt käibe kasvu protsent järgneval majandusaastal," ütles ta.
Loe lisa tänasest Äripäevast.