Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse
programm ei ole enam bürokraatlik, kommenteerisid EASi alustavate
ettevõtete divisjoni direktor Dmitri Burnašev ja MKMi ettevõtluse talituse
juhataja Henry Kattago.
Järgneb nende kommentaar tänase Äripäeva artikli kohta "Toetuste muudatused ajasid ettevõtjad segadusse":
Alustavaid ettevõtjaid toetame üldjuhul starditoetusega. Seal ei ole ekspordinõuet, pigem annab eksport lisapunkte hindamisel, aga toetatakse ka ilma ekspordipotentsiaalita ettevõtjaid. Summa on võrreldes senisega kaks korda suurem ehk kuni 100 000 krooni projekti kohta.
Alustavaid ettevõtjaid, kel on tavapärasest suuremad ambitsioonid – soov minna välisturgudele ning kiiresti kasvada –, toetame kasvutoetusega summas kuni 500 000 krooni (senisest kaks ja pool korda suurem summa). Riigi ekspordikäibe suurendamine ning ettevõtluskeskkonna rahvusvahelistumine on Eesti majandusarengu seisukohast hädavajalikud ning eeldavad jätkusuutlikke uuendusmeelseid ekspordile orienteeritud Eesti ettevõtteid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Stardi- ja kasvutoetuse taotlemine võis tõepoolest tunduda bürokraatlik enne määruse muudatuste jõustumist. Nüüd aga vaadatakse starditoetuse taotlusi läbi kümne tööpäevaga, kasvutoetuse omi 20 tööpäevaga (varem oli 35 tööpäeva mõlema toetuse puhul).
Toetuse saamiseks tuleb esitada määruses toodud kohustuslikud dokumendid, millest kõige olulisem on äriplaan. Sisulist äriplaani nõuavad ka teised rahastajad, muu hulgas pangad. Kui ettevõtjal endal on läbimõeldud äriplaan olemas, siis olulisi aja- ega muid kulusid toetuse taotlemisega ei kaasne. Olulised kulud võivad tekkida neil ettevõtjatel, kes oma äriidee kirjeldamiseks palkavad kolmandaid isikuid või on esitatud äriplaan liiga pealiskaudne garanteerimaks äriidee edukat realiseerumist. Siis võib toetuse taotlemise protsess tõepoolest tunduda kulukas ja bürokraatlik. Need alustavad ettevõtjad, kes oma äriidee ise läbi mõtlevad ja kirja panevad, näevad taotlemisprotsessis pigem lisaväärtust ja saavad hakkama väiksemate kuludega.
Artiklis on küsimuse all ka ekspordi tõestamine teenuse osutamise puhul mitteresidentidele Eesti territooriumil. Kui toimub reaalne teenuste müük mitteresidentidele, siis tuleb ettevõtjal ekspordi tõestamiseks pidada arvestust selle üle ettevõtjale mugaval, taasesitataval ja usaldusväärsel moel. Sellisel juhul oleme nõus seda aktsepteerima. Samas kui arvestust ei peeta (ja eksport ei kajastu ettevõtte majandusaasta aruandes), ei saa me sellist käivet ekspordina käsitleda.
Igal toetuse vastu huvi tundval ettevõtjal soovitan kindlasti enne taotlemist tutvuda toetuse tingimustega veebilehel www.eas.ee/starditoetus ning pidada nõu maakondliku arenduskeskuse või EASi alustavate ettevõtjate divisjoni konsultandiga.