Suurel osal korteriühistutest puudub pädev juhtimine

Eesti korteriühistute liit avas sel nädalal Jõhvis oma büroo ja Narvas infopunkti, et kasvatada oma liikmete arvu piirkonnas. Samas on siin juba kõikvõimalikud ühendused esindatud.

"No ütleme nii, et ka rahapuudus on probleem, aga selleks, et raha üldse kas pangast või kohalikust omavalitsusest taotleda või kirjutada projekt nii, et sellega on võimalik raha küsida, peab olema piisavalt haritud ja koolitatud. Kui on selline maja, kus keegi üldse ei tahagi hakata juhatajaks - noortel pole aega, vanematel arvutioskust või soovivad nad lihtsalt rahulikku elu -, siis praegu on ju võimalik valida juhatusse keegi väljastpoolt ühistut. Ja meie plaanime nüüd seda, et need korteriühistujuhid, kes on läbinud 160tunnise koolituskursuse, saavad sertifikaadi ja hakkavad korteriühistute liidu töötajana osutama korteriühistu juhi teenust," rääkis Kala Põhjarannikule, lisades, et tegu oleks palgatöötajaga, kes osutab ühistule seda teenust väikese summa eest, korteriühistu maksab selle eest näiteks 1000 krooni kuus, oma ühistujuhile peaks ta aga maksma võib-olla 2000 krooni. Aga isegi soodne hind pole niivõrd oluline, kuivõrd et see teenus on kvaliteetne - et koosolekud oleksid läbi viidud õigel ajal, et raamatupidamine ja kõik juriidilised dokumendid õigesti korraldatud, põhikirjad koostatud, nii nagu peab jne.