• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,04%39 745,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,04
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,04%39 745,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,04
  • 27.10.09, 23:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vulkaanid põhjustavad kliimamuutusi

Neljasaja viiekümne miljoni aasta eest toimunud ulatuslikus jääajas tuleb uue uurimuse kohaselt eeskätt vulkaane või õigemini nendetegevusetust süüdistada.
Vulkaanid on väga oluliseks teguriks valitsevate klimaatiliste tingimuste kujundamisel. Vulkaaniliste gaaside kooseisus olev süsinikdioksiid aitab atmosfääri soojendada, mistõttu on aktiivsel vulkanismil pikaajaliselt kliimale soojendav mõju, ehkki lühiajalised ja väga võimsad vulkaanipursked võivad atmosfääri hämardavate tahkete osakeste õhku paiskamise tõttu kliimat hoopis jahutada.
Globaalne keskmine õhutemperatuur on väga tugevas korrelatsioonis atmosfääri süsinikdioksiidi tasemaga. Kui vulkaaniline aktiivsus suurendab süsinikdioksiidi kogust atmosfääris, siis vähendab seda peamiselt kivimite keemiline murenemine. Kivimid murenevad kõige kiiremini mäestikes, mistõttu viib intensiivne mäetekkeprotsess reeglina atmosfääri süsinikdioksiidi taseme languse ning kliima jahenemiseni.
Just selliste mehhanismidega seletavad Ohio ülikooli teadlased 450 miljoni aasta eest toimunud raskete tagajärgedega jääaja tekkimist ja sellele eelnenud kasvuhooneperioodi, kirjutas LiveScience.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mäestik, mille murenemine atmosfäärist jääaja tekkimiseks piisava koguse süsinikdioksiidi välja tõmbas, on tänapäeval tuntud Apalatšidena. Ühtlasi on teadlased kokku pannud ka pildi teise poole. Apalatšid, nagu kõik teisedki mäestikud, tekivad maakoore kokkusurvepingete väljas, kui kaks mandrilise maakoorega plokki üksteisega kokku põrkuvad. Enne kokkupõrget oli nende vahel aga ookean, mille ääred olid vulkaaniliselt aktiivsed sarnaselt tänapäeva
Vaiksele ookeanile. Aktiivne vulkaaniline tegevus küttis kliimat, kuid lõpuks ookean sulgus ning vulkanism hääbus. Lisaks sellele tekkis mäestik ning algas intensiivsem murenemine, nii et kliima sai kaks rasket hoopi üksteise järel ning tulemuseks oligi karm jääaeg, mis sai saatuslikuks suurele osale tolleaegsest elustikust.
Artikkel uurimuse tulemustega ilmus ajakirja Geology võrguversioonis.Vulkaanid põhjustavad kliimamuutusi

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele