Kreenholm ootab paremaid aegu
"Suhteliselt hästi, veel elus," vastas Kreenholmi Valduse nõukogu esimees ja finantsjuht Mihkel Õnnis küsimusele, kuidas läinud on. Numbritest ei saanud ta veel rääkida, viidates Rootsi omanikfirma Boras Wäfveri börsiettevõtte staatusele, kes pidi avaldama oma kolmanda kvartali tulemused möödunud reedel. "Sealt saab ilusaid numbreid näha, enne ei saa ma küll mitte midagi rääkida," toonitas ta.
Möödunud neljapäeval väljastas Boras Wäfveri pressiteate, milles viitab varem öeldule, et ettevõtte majanduslik olukord on pingeline. "Käimas on läbirääkimised uue partneriga, et leida olukorrale lahendus, mis muu hulgas hõlmab ka uute aktsiate emiteerimist," seisab teates.
Boras Wäfveri grupi büroojuht Nina Sundgren ütles saadetud e-kirjas, et enne tulemuste avaldamist ei saa nad kommenteerida, milliseid numbreid nad ootavad võrreldes eelmise kvartaliga.
"Kreenholmi tehases oleme jõud suunanud viimistlus- ja õmblustöödele," rääkis Sundgren lühidalt plaanidest.
Kreenholmi toodangu müügi eest vastutab Rootsi kontor ja Boras Wäfveri majandustulemused kattuvad Kreenholmi finantsjuhi sõnul suuresti Kreenholmi enda tulemustega. Miks emaettevõttel nii halvasti läheb, tuleneb Õnnise sõnul suuresti kõikvõimalikest sotsiaalsetest nõuetest, mis omanikfirmale esitatakse koondamiste tõttu.
Alates kevadest on Boras Wäfveri juht Kenneth Uddh ka Kreenholmi juhatuse esimees. "Juhtkond on jäänud enam-vähem samaks," ütles Õnnis. Signaale ega otsuseid tootmise kinnipanemise kohta või vara müügi kohta Õnnise kinnitusel tulnud ei ole.
"See, mis kevadel juhtus, et Borase juhataja istus kahele toolile ja hakkas ka juriidiliselt Kreenholmi juhtima, ei ole igapäevaselt eriti midagi muutnud," rääkis ta. "See küll määrav suunamuutus ei olnud," lisas ta.
"Eks te ise teate, mis praegu majanduses toimub. Igaühel on raske. Kui kõht on tühi, ei torma keegi voodipesu ostma," kurtis Õnnis. "Keegi meid inkassosse või kohtusse kaevanud ei ole, et me neile raha ei maksa. Selles mõttes tuleme ots otsaga kokku," kirjeldas ta. "Ootame paremaid aegu," lisas ta.
Kui läinud aasta lõpus oli töötajate arv Kreenholmi vabrikus 1000 ringis, siis novembrikuu jooksul, kui koondamised on lõpuni viidud, peaks Õnnise sõnul töötajate arv vähenema 600-650 inimeseni.
Enam kui kaheksa aasta eest, 2001. aasta augustis kirjutas aripaev.ee, et Kreenholm investeeris 78 miljonit krooni, millest suurem osa läks Euroopa ühe suurima ja kaasaegsema moodsa õmblustsehhi ehitamiseks.
Investeeringud tootmise laiendamisse said teoks 400 miljoni kroonise IFC laenu abil.
Kreenholm Valduste ASi toonase peadirektori Meelis Virkebau sõnul peab Rootsi emaettevõte Kreenholmi väga perspektiivikaks.
"Kreenholmi tulemused paranevad, samas kui Boras Wäfveri on tootmismahtu vähendanud," nentis Virkebau kaheksa aastat tagasi. Virkebau lahkus Kreenholmi Valduse ASi peadirektori kohalt 2003. aasta jaanuaris.
2. detsembrist 2008 asus Rootsi omanike ettepanekul Kreenholmi Valduse ASi peadirektorina tööle ka varem ettevõttes töötanud Igor Poleštšuk.
6. aprillil 2009 võtsid rootslased Poleštšuki ametist maha ja asendasid ta kontserni juhi Kenneth Uddhiga.