Statistikaameti andmetel langesid
tarbijahinnad eelmise aasta oktoobriga võrreldes 2,2 protsenti ning septembriga
võrreldes 0,1 protsenti. Euroalal on tarbijahinnad aastaga langenud esialgse
hinnangu kohaselt 0,1 protsenti.
Kui euroalal on hakanud deflatsioon järk-järgult taanduma, siis Eesti tarbijahindade aastane langus on tegemas uusi põhju, teatas rahandusministeerium. Toidukorvi jätkuv odavnemine ning aastataguse hüppelise soojuse hinnatõusu mõju väljalangemine põhjustasid tarbijahindade languse süvenemise. Ka aasta viimastel kuudel jääb aastane hinnalangus 2 protsendi juurde.
Ei ole välistatud, et oktoobris õnnestus Eestil täita Maastrichti inflatsioonikriteerium. Hinnanguliselt aeglustus Eesti 12 kuu keskmine harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) 1,8 protsendini. Kolme madalaima positiivse inflatsiooniga EL liikmesriigi põhjal arvutatud kriteeriumi referentsväärtus ulatus oktoobris hinnanguliselt 1,6–1,8 protsendini. Oktoobrikuine referentsväärtus sõltub sellest, millised liikmesriigid kuulusid kolme madalaima positiivse inflatsiooniga riikide hulka, kelle põhjal referentsväärtus arvutatakse.Kriteeriumi täitmine võis õnnestuda, kui Hispaania ja Luksemburg langesid kriteeriumiriikide hulgast välja, ehk nende 12 kuu keskmine inflatsioon läks negatiivseks. Inflatsioonikriteeriumi täitmine selgub 16. novembril, kui Eurostat avaldab EL riikide oktoobrikuise inflatsioonistatistika.Aastases võrdluses mõjutasid tarbijahindu suuremal määral energiahinnad, nagu mootorikütus ja soojus. Kui aasta esimesel poolel ulatus mootorikütuste hinnalangus ligemale viiendikuni, siis nüüd on hinnalangus hakanud märgatavalt pidurduma ning lähikuudel pöördub tõusule. Seda kompenseerivad ajutiselt soojuse hinnamuutused. Möödunud aasta oktoobris tõsteti hüppeliselt kaugkütte hinda, mille mõju langes nüüd tarbijahinnaindeksist välja. Seetõttu on soojuse hind lähikuudel odavam kui aasta tagasi. Ülejäänud kaupade ja teenuste hinnamuutused ei omanud märgatavat mõju tarbijahindadele.