Finantsinspektsioon jagas robinal trahve
Trahvisumma on igal ettevõttel 5000 krooni, eesmärk oli korrale kutsumine, mitte rahasumma.
"Peame väga oluliseks, et börsil noteeritud ettevõtete juhid suhtuksid oma kohustustesse vastutustundlikult ning kõik emitendid ja nende juhid avaldaksid teavet ühetaoliselt ning korrektselt. Emitendi juhtide või nendega lähedalt seotud isikute enda nimel sooritatavatest tehingutest teatamine on väärtuslik teave turuosalistele ja ka täiendav vahend turujärelevalve teostamiseks. Rahatrahvi mõte on pigem korralekutsuv kui karistav," kommenteeris finantsinspektsiooni turujärelevalve divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli.
Tegemist oli inspektsiooni rutiinselt läbiviidava tehingutest teavitamise kontrolliga.
Infortari suuromanik Toivo Ninnas tunnistas, et säärast eksimust on kerge teha.
"Inspektsioon kutsus ka mind korra septembris välja aru andma. Ostsime siis Tallinki aktsiaid. Seal on süsteem, et neid saab osta kindlal ajal, ma ostsin õigel ajal. Kuid see asi lõppes sellega, et tegin inspektsioonile faksikoopiad sellest kirjast, kus on kirjas, mis kell ja millal ja mis hinnaga ostsin, ja saatsin ära. Aga ma ei teagi siis, kuhu see kadus," selgitas Ninnas trahvi tagamaid.
"Inspektsioon jälgib süsteemi väga tähelepanelikult, kuid see süsteem on neil veidi lombakas. Võiks ju saata neile hoopis tähitud kirjaga selle paberi, et olla kindel, et see on üle antud," pakkus Ninnas.
Trahvisummat 5000 krooni Ninnas märkimisväärseks ei pidanud, eriti veel kui võrrelda aktsiahindade ja muuga. Ninnas rõhutas, et inspektsioon peaks selle süsteemi üle vaatama, sest säärane eksimus on ettevõtetel kerge tulema.
Indrek Rahumaale kuuluv Vicron sai trahvi väärtpaberitehingu eest SIA Alta Capital Partnersiga.
SIA Alta Capitali juristi Anton Sigali sõnul saatis ettevõte inspektsioonile kogu nõutava info tehingu kohta mõlema poole nimel, kuid seadust sõna-sõnalt lugedes oleks seda pidanud tegema ka tehingu teine pool, st ühe tehingu kohta oleks pidanud esitama kaks sama sisuga teadet. "Formaalselt on inspektsioonil õigus, mistõttu meie ei kavatse otsust vaidlustada, ja arvestame edaspidi inspektsiooni praktikaga," ütles Sigal.
Vastavalt väärtpaberituru seadusele on trahvi piirmäär analoogse teo eest juriidilistele isikutele 500 000, füüsilistele isikutele 18 000 krooni. Finantssektori trahvimäärad on sätestatud sarnaselt üldiste trahvimääradega, st piirmääraks on ka finantsvaldkonnas 500 000 krooni. Finantsinspektsioon on siiski seisukohal, et finantssektoris oleks mõistlik kohaldada oluliselt kõrgemaid trahvimäärasid.
Trahvi määramisel lähtume sellest, et trahv oleks rikkumise suhtes proportsionaalne, õiglane ja isikule arusaadav. Usume, et antud rikkumise puhul on määratud trahvisumma mõistlik ning koos karistatuse avalikustamisega täidab oma eesmärki. Kui samad isikud tulevikus veel selliste rikkumistega hakkama saavad, kajastub see kindlasti trahvisummas.
Autor: Kaisa Tahlfeld