- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rekord: kuupalk langes 5,9%
Keskmine brutokuupalk oli III kvartalis 11 770 krooni ja brutotunnipalk 71,76 krooni, tegu on alates 1993. aastast suurima langusega.
Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 5,9% ja brutotunnipalk 5,8%. Keskmine brutokuupalk langes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kolmandat kvartalit järjest, teatas statistikaamet.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jätkas samuti III kvartalis langemist. Kui tänavu I ja II kvartalis langes reaalpalk vastavalt 4,5% ja 4,1%, siis III kvartalis oli langus 4,9%. Septembri lõpu seisuga oli palgatöötajaid 10,9% vähem kui eelmise aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (2,7%). Brutokuupalk langes kõige enam ehituses (13,8%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusalal (2,5%). Brutotunnipalk langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (13,0%).
Keskmine brutopalk oli juulis 11 995 krooni, augustis 11 262 krooni ja septembris 12 046 krooni.
2009. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 018 krooni ja tunnis 115,45 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid vastavalt 5,0% ja 3,5% eelmise aasta III kvartaliga võrreldes.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (3,2%) ning langes kõige enam ehituses (12,8%).Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (2,6%) ning langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (11,4%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal on valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Hetkel kuum
Haridustöötajate madal kuupalk III kvartalis oli seotud enamiku töötajate puhkusetasu kajastamisega II kvartalis.
Rahandusministeerium prognoosis augustis, et keskmine palk võib sel aastal langeda keskmiselt 5,7% ja 2010. aastal 4% pärast 1997. aastast ligi dekaadi kestunud ca 13%-st palgatõusu aastas.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele