- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuvõlgade kasvule tuli novembris tagasikäik
Maksuameti maksuvõlgade sissenõudmise talituse juhataja Kerly Lillemetsa sõnul pole võlgade sissenõudmise ja ajatamise reeglid muutunud. "Ühtegi võlga tähelepanuta ei jäeta ning sissenõudmisega hakatakse tegelema kohe võla tekkimisel, et võlgnikuga koostöös leida parimaid lahendusi võla kasvu peatamiseks ja tasumiseks," sõnas Lillemets.
"Jätkusuutlikel ettevõtetel võimaldatakse võlgu ajatada, mis tähendab, et võlga tasutakse pikema perioodi jooksul soodsama intressiga, kuid selleks on oma tingimused. Kui ajatamisgraafikut ei täideta ja see tuleb tühistada, siis samadel tingimustel enam uuesti võlga ajatada võimalik pole," lisas ta.
"Ühe kuu tulemuse põhjal on vara prognoose teha, samas kasvas võlg kõige enam esimeses kvartalis ning viimastel kuudel kasv aeglustus märgatavalt, seega võib loota, et olukord on stabiliseerunud," kommenteeris Lillemets novembris kahanenud maksuvõla summat.
Maksumaksjate liidu juhatuse esimees Lasse Lehis nentis, et 1% vähenemine on küll väike, kuid võlad ei saa ka lõpmatult kasvada, sest võlgades ettevõtjad kas lõpetavad tegevuse või lähevad pankrotti.
Tema sõnul on oodatud, et maksuamet peaks võlgadele kiiremini reageerima. "On olnud probleeme, et sissenõudjad on olnud karmid nendega, kellega peaks leebe olema, ja leebed olnud nendega, kellega peaks karm olema," rääkis Lehis. "Võib-olla tõesti on ettevõtjal rasked ajad, kuid teine variant on tegutsemine pahatahtliku pankroti suunas, kus maksuamet peaks kohe jõulisi meetodeid rakendama," rääkis Lehis.
"Võib-olla on see variant, et maksuamet on hakanud paremini tööle," ütles Lehis.
PRIA on tänavu ühtse pindalatoetusena välja maksnud 949 miljonit krooni ning pindalatoetuste lisamaksetena veel 115 miljonit krooni.
PRIA teabeosakonna juhataja kohusetäitja Taavi Linnamäe ütles, et PRIA alustas pindala otsetoetuste väljamaksetega novembri viimastel päevadel ning enamik taotlejaid said oma summa kätte detsembri esimestel päevadel. Maksuvõla summa peetakse kinni kokku 148 toetusesaajal, kokku ligi 32 miljonit krooni.
"Maksu- ja tolliameti palvel toetusrahast kinni peetud koondsumma kanname maksuametile üle järgmisel nädalal. Mingeid erakorralisi suuremahulisi makseid PRIA oktoobris-novembris teinud ei ole," ütles Linnamäe.
Mööblitootja Sarkopi maksuvõlg oli mai alguses miljon krooni, reedel oli ettevõttel üleval 730 000 krooni võlga, millest ligi 148 000 krooni oli ajatatud.
Sarkop juhi Priit Kerma sõnul oli maksude ajatamine ja kokkulepe maksuametiga väga konstruktiivne. "Igal juhul nad ei pannud meile lisapinget peale sellega, et me peaksime selle kokkuleppega üleliia tegelema." Tema sõnul oli kokkuleppe tingimus, et sellest tuleb väga täpselt kinni pidada. "Õnneks me oleme suutnud seda teha," märkis Kerma.
Hetkel kuum
"Aruandlust nõuti, sinna läksid värsked raportid, nagu bilanss ja kasumiaruanne. Kindlasti pidi oma hetkeseisu ära tõestama," rääkis ta maksude ajatamise protsessist. "Kus me oleme, mida teeme, millised on meie lähiperspektiivid. Et saaks selle järgi prognoosida, milline on tegelikult meie maksevõime ajatatud maksuvõlga tasuda. Pluss võime jooksvaid ja juurdetulevaid asju tasuda," kirjeldas ta.
ML Arvutid tunnustab maksuameti tööd nende võlaga, ettevõtte 7,8 miljoni krooni suurune maksuvõlg ajatati kaheks aastaks.
ML Arvutite juhi Aivar Paalbergi sõnul on üle miljoni krooni ulatuvat maksuvõlga omavate ettevõtete jaoks suurim probleem seadusest tulenev nõue esitada tagatis, mille väärtus peab ületama 30% ajatatava maksuvõla suurusest, mis kataks tagatava nõude ja võimalikud sundtäitmise kulud. "Raskustes olevatele ettevõtetel on sellise nõude täitmine väga raske," märkis Paalberg. "Sellises ulatuses tagatise puhul on laenu võtmine pangast ja sellega maksuvõla tasumine ettevõtte jaoks märksa odavam lahendus."
ML Arvutite puhul ajatas maksuamet maksuvõla tasumise ja loobus tagatise nõudest, kuna võlausaldajate heakskiidetud ning kohtu kinnitatud saneerimiskava järgi on tõenäoline, et ettevõte on jätkusuutlik. "Selline võimalus on aga väga vähestel ettevõtetel, kuna heakskiidetud saneerimiskavasid on vähe," lisas Paalberg.
Paalberg ütles, et ML Arvutid on viimase kahe ja poole kuu jooksul tasunud 2,2 mln krooni makse, sealhulgas jooksvad maksud, ajatamise graafikujärgsed maksed ja intressid. "Meie ajatatud maksuvõlg on pisut üle 7 miljoni krooni ja jooksvate maksudega oleme ilusti joone peal," lisas ta.
Paalberg arvas, et ajatamine on üks põhjusi, miks maksude laekumine on paranenud. "Samas ei piisa ainult maksuvõla ajatamisest ning ettevõttel peab olema ka selge tegevusplaan, kuidas raskustest välja tulla," lisas ta.
Võlgnevuste vähenemine on positiivne märk ja maksukogumise efektiivsus on olnud ka meie eesmärk.
Karmust rahandusministeeriumi oma juhises ei ole olnud, küll aga tunnistame ja tunnustame maksuameti head tööd.
Ent vähenemisel võivad olla väga erinevad põhjused, analüüsime neid alles ega hakka ühe kuu tulemustest suuri järeldusi tegema.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele