Rikaste TOP: Aastaga kasumit 578 miljonit
Meedias on Vinogradovi äridest kirjutatud vähe. Kümme aastat tagasi jooksis ta nimi korraks Äripäevast läbi seoses Robert Lepiksoniga peetud ärivaidlusega. Vinogradovile kuulunud ekspedeerimisfirma Baltreil nõudis tollase Võru maavanema Robert Lepiksoni ja tema äripartneri Valdek Kauriti firmalt 1,3 miljonit dollarit raudteel tehtud vedude eest. Vaidlus tekkis Tadžikistanis asunud alumiiniumitehasest kauba Eestisse toomise pärast.
Uuesti pääses Vinogradov Äripäeva veergudele seoses 2003. aastal Ahtmesse rajatud vagunitehasega, mille omanikfirmas oli ta 20 protsendiga üks suuremaid omanikke Vene tööstushiiu Uralvagonzavodi peadirektori poja Nikolai Malõhhi kõrval. Ahtmesse ehitatud vagunitehasest pidi saama suurejooneline tööstusinvesteering.
Nüüd võib aga öelda, et õigus oli skeptikutel, kes väitsid, et Venemaa kõrval ei saa tsisternide tootmine olla konkurentsivõimeline, kuna tööjõud on kallim ja detailide transpordikulud kõrged.
Vagunitehase omanike seas tekkisid lahkhelid Vinogradovi ja Malõhhi ning ühe tehase asutaja Vladimir Dezinovi vahel. Malõhhi osalus oli peidetud Briti Neitsisaartel registreeritud offshore-firmasse Stepore Holdings. Viimastel aastatel toimunud vangerdused omanikeringis võivadki olla põhjustatud nimetatud riiust omanike vahel.
Vingoradoviga seotud ettevõte Floberg Trans (hilisema nimega Floberg Capital) ostis ära Ahtme vagunitehase omanikfirma ja otsustas pärast seda müüa maha ettevõtte renditud vagunid. Tehingu maht oli 1,2 miljardit krooni ja tulu teeniti kokku 604 miljonit krooni.
Tegemist tundub olevat uskumatult eduka tehinguga. Seetõttu ei pruugi avalikkus päris täpselt kogu selle tehingu tagamaid veel teada. Miks otsustasid kaasomanikud ühel hetkel loobuda firmast, millel oli vara mitu korda rohkem kui ettevõtte müügihind?
Äriregistrist selgub, et 2007. aastal ostis Vinogradovi firma ära 49% Ahtme vagunitehast omanud ettevõttest. 2008. aastal õnnestus tal osta ülejäänud 51%. Kokku maksis ta natukene üle 300 miljoni krooni. Kusjuures viimased neli kaasomanikku ostis ta välja 2009. aasta alguses ehk pärast seda, kui oli edukalt müünud maha ettevõtte vagunipargi.
Avalikkusele tuntuim väikeomanik oli Eesti viimane KGB juht Rein Sillar. Samuti müüs oma osaluse ettevõtte üks juhte Lemmik Lehtmets.
Vinogradov ise peab tehingute kohta küsimuste esitamist hea maitse piiri ületamiseks. "Loodan, et mõistate - küsimus äriühingu müügitehingute hinna ja ostjate kohta ületab hea maitse piiri ning ma ei saa laskuda arutlustesse nimetatud teemal," on ta jäänud tehingust rääkides napisõnaliseks.
Tõenäoliselt ei jäänud kogu teenitut tulu aga Vinogradovile, sest sellel aastal toimus selle eduka müügi teinud firma jagunemine viieks erinevaks ettevõtteks. Nende omanikud on Mihhail Borovik, Andrei Meira, Raul Sillandi. Vinogradovile endale kuulub viiest firmast kaks. Kõik need ettevõtjad olid ka varem seotud Ahtme vagunitehase omanikfirmaga.