• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võidab prügi taaskasutus

    Kui Eesti Energia on 2004. aastast ette valmistanud jäätmepõletusjaama rajamist ning täna räägime veel läbi jäätmetarnete pakkujatega. Tegu on läbimõeldud arendusega, mille valmimisel saame tallinlastele pakkuda nii parimat jäätmete vastuvõtmise kui ka soojuse hinda.
    Konkurendi meelepaha on arusaadav vaid talle endale - olles investeerinud prügilasse, soovitakse jätkuvalt vähemalt pool sajandit jäätmeid prügimäele kuhjata ja hoida enda käes turu jämedat otsa. Praegustes seadustes on jäätmete taaskasutamine hierarhias ladestamisest kõrgemal ning tulevikulahendused seisnevad taaskasutusviiside arendamises.
    Iru jäätmepõletusjaam kasutab energia tootmiseks ära olmejäätmed, mis jäävad sortimisest üle. Mullu tekkis Eestis jäätmeid u 500 000 tonni, vaid kolmandik sellest sorteeriti ja taaskasutati. Ülejäänu, u 330 000 tonni segajäätmeid ladestati prügimäele. Osa sellest saabki Iru jaam kasutada efektiivseks elektri ja soojuse tootmiseks. Energiaks saab muuta ehitus- ja tööstusprahti, aia, pargi- ja kliinilisi jäätmeid, mida tekib aastas üle 50 000 tonni.
    Ei vasta tõele, et kuni 220 000 tonni jäätmeid aastas tarbiv jäätmepõletusjaam on Eesti tingimustes liig. Kuigi prügikogused võivad tänavu mõnevõrra väheneda, tekib Eestis suurtes kogustes jäätmeid meie kasvanud elatustaseme juures ka tulevikus. Iru jäätmepõletusjaam aitab seega kaasa riigi eesmärgile aastaks 2020 saavutada 50% olmejäätmete taaskasutus.
    Jäätmepõletusjaama on ette valmistatud kaua. Saame kinnitada, et jäätmekogused ja tulevase elektrijaama võimsus on optimaalsed, pakkumaks elanikele nii tänasest madalamat ja pikaajaliselt stabiilset soojuse hinda kui ka soodsamat prügivedu.
    Need on argumendid, mis lõpuks loevad, sest nii Tallinn kui teised jäätmeid haldavad omavalitsused soovivad neis hinnatundlikes valdkondades tagada oma elanikele parimat lahendust. Ehk pole mõtet hirmutada tõusva prügi hinnaga, kui lihtsa majandusloogika järgi jääb prügivedu ikka korraldama soodsaim pakkuja.
    Konkurentide pakutav jäätmekütuse tootmine tuleb tarbijale kallim ja oleks ainult poolele teele minek. Nimelt saab jäätmekütust kasutada vaid spetsiifilistes põletusseadmetes, mida Eestis praegu ei ole, kütust tuleks eksportida ning loota piisavale nõudlusele. Eestis ladestataks aga jätkuvalt prügikütuse toomise jääkide näol enam kui 150 000 tonni prügi aastas, soojust ja elektrit toodetaks tallinlastele kõikuva hinna ja tarnekindlusega maagaasist.
    Irus leiab kasutust parim masspõletustehnoloogia, mis vastab kolm korda karmimatele keskkonnanõuetele kui bioküttel koostootmisjaam. Jäätmepõletusjaama rajamisel võidavad kõik - jäätmetekitajad, vedajad, soojuse tarbijad, omavalitsused ja ka Eesti Energia saaks hoida töös Iru elektrijaama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vadim Orlov: Narva arengu võtmeküsimus on, kuidas tõsta keskmist palgataset
Narva vajab uusi ettevõtteid, mille ärimudel ei põhine odaval tööjõul, kirjutab Narva tööstuspargi juht ja linnavolikogu kandidaat valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" Vadim Orlov vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Narva vajab uusi ettevõtteid, mille ärimudel ei põhine odaval tööjõul, kirjutab Narva tööstuspargi juht ja linnavolikogu kandidaat valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" Vadim Orlov vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Nafta hind tõuseb kuuendat päeva ja lõppu ei paista
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Börsiplaaniga Enefit Green laenab 130 miljonit
Eelmisel nädalal börsiplaani kohta uusi kinnitusi andnud taastuvenergia tootja Enefit Green sõlmis 130 miljoni euro ulatuses investeerimis- ja likviidsuslaenu lepinguid SEB ja OP pangaga, teatas ettevõte.
Eelmisel nädalal börsiplaani kohta uusi kinnitusi andnud taastuvenergia tootja Enefit Green sõlmis 130 miljoni euro ulatuses investeerimis- ja likviidsuslaenu lepinguid SEB ja OP pangaga, teatas ettevõte.
Madis Müller: hüperinflatsiooni ei tule
Eesti Panga juht Madis Müller andis Äriplaani konverentsil optimistliku vaate Eesti majandusele järgmiseks aastaks. Hüperinflatsiooni Eesti keskpank ei oota ning tänavu kiiret kasvu näidanud energiahinnad võtavad tuure maha.
Eesti Panga juht Madis Müller andis Äriplaani konverentsil optimistliku vaate Eesti majandusele järgmiseks aastaks. Hüperinflatsiooni Eesti keskpank ei oota ning tänavu kiiret kasvu näidanud energiahinnad võtavad tuure maha.