• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,78%6 276,13
  • DOW 300,8%44 838,77
  • Nasdaq 0,93%20 582,85
  • FTSE 1000,51%8 819,33
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,78%6 276,13
  • DOW 300,8%44 838,77
  • Nasdaq 0,93%20 582,85
  • FTSE 1000,51%8 819,33
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • 04.03.10, 09:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eelarvesse   10,7 mld lisa 

Veebruari lõpuks oli maksu- ja tolliameti andmetel riigieelarvesse maksutulusid laekunud 10,7 miljardit krooni, mis on 17,4 protsenti eelarves planeeritust ja 800 miljonit krooni rohkem kui mullu samal ajal.
2010. aasta esimese kahe kuu suurem maksutulu tuleneb eelkõige aktsiisimäärade tõusule eelnenud varude soetamisest ning võrreldes möödunud aastaga väiksematest tulumaksutagastustest veebruaris.
Veebruaris laekus maksutulu 3,8 miljardit krooni. Möödunud aasta veebruari lõpuks laekus riigieelarvesse 9,9 miljardit krooni ehk 14,9 protsenti eelarves planeeritud maksutuludest, teatas rahandusministeerium.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sotsiaalmaksu laekus veebruaris 2 miljardit krooni, aasta algusest on laekunud 16,4 protsenti eelarves kavandatust. Palgatulu ja palgasaajate arvu aastane vähenemine aeglustus jaanuaris võrreldes detsembriga. Samas veebruari laekumine võrreldes jaanuariga on vähenenud tänu väljamaksete tuntavale kahanemisele ning jaanuariga võrreldes vähenes ka palgatulu saajate arv.
 Füüsilise isiku tulumaksu tagastati veebruaris 249,8 miljonit krooni enam kui riigieelarvesse laekus. Esitatud tuludeklaratsioonide alusel tagastati veebruaris 609,5 miljonit krooni. Aasta kahe esimese kuuga on füüsilise isiku tulumaksu laekunud 195,8 miljonit krooni, mis moodustab 6,1 protsenti eelarves kavandatust. Sarnaselt sotsiaalmaksule, on laekumine võrreldes jaanuariga langenud tagasi tavapärasele tasemele.Kohalikele omavalitsustele laekus veebruaris füüsilise isiku tulumaksu 702,8 miljonit krooni. Juriidilise isiku tulumaksu laekus veebruaris 109 miljonit krooni ja kahe kuu lõpuks on eelarvesse laekunud 360,3 miljonit krooni. See on 14,9 protsenti riigieelarves planeeritust. Jaotatud kasumilt laekus tulumaksu veebruaris 71,2 miljonit krooni ning erisoodustustelt 19,6 miljonit krooni. Käibemaksu laekus veebruaris 1 miljard krooni. Aasta algusest on käibemaksu kokku laekunud 3,2 miljardit krooni ehk 17 protsenti eelarves kavandatust. Veebruari laekumisi mõjutas aktsiisikaupade vähene deklareerimine seoses varude soetamisega enne aasta alguse aktsiisitõusu. Samuti omas mõju sesoonsus, tulenevalt jaanuarikuu väiksematest käivetest võrreldes eelnevate kuudega, ning tavapärasest suuremad tagastused. Alkoholiaktsiisi laekus veebruaris 69,3 miljonit krooni. Aasta algusest on veebruarikuu lõpu seisuga eelarvesse laekunud 513,4 miljonit krooni ja eelarvest on täidetud 22 protsenti. Alkoholiaktsiisi tasuti tavapärasest ca kolm korda vähem, mis tuleneb enne aktsiisitõusu soetatud varude kasutamisest. Tubakaaktsiisi on laekunud veebruarikuu lõpu seisuga 787,8 miljonit krooni ning eelarvest on täidetud 43 protsenti. Tulenevalt võrdlemisi suurest varude soetamisest möödunud aasta lõpul laekus tubakaaktsiisi veebruaris vaid 2,7 miljonit krooni. Tavapäraste kuiste maksulaekumiste taastumist võib eeldada suvel. Kütuseaktsiisi laekus aasta teisel kuul 379 miljonit krooni. Veebruarikuu lõpu seisuga on eelarvesse laekunud 1,1 miljardit krooni ja eelarves planeeritust on täidetud 22,7 protsenti. Ka kütuseaktsiisi veebruarikuu madalam laekumise tase on tingitud eelnevast varude soetamisest. Ettemaksukonto muutus suurendas veebruaris laekunud maksusummasid 410,6 miljoni krooni võrra. Ettemaksukonto muutus näitab maksete tegemise ja tehtud ettemaksete juba tekkinud maksukohustuste katteks kasutamise vahet. Konto positiivne muutus viitab, et veebruaris tehti uusi ettemakseid rohkem kui kasutati ära varem tehtud ettemakseid. 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele