Maksuamet: esimesed netikasiinod blokeeritud

1. jaanuarist jõustusid mitmed hasartmänguseaduse sätted, olulisemad muudatused puudutavad kaughasartmängu korraldamist, mängukohas olevate mänguautomaatide registreerimist ning hasartmängusõltuvusega isikute kaitsega seonduvat.

Seaduse peaeesmärk on maksuameti teatel korrastada Eesti hasartmänguturgu ning kaasajastada mängude korraldamisele esitatavaid nõudeid. Korraldajatele kõrgemate nõuete esitamine ning järelevalve tõhustamine lubab parandada hasartmänguteenuste kvaliteeti ja selle kaudu sektori üldist mainet ning usaldusväärsust nii Eesti kui ka rahvusvahelise avalikkuse silmis, teatas maksuamet.

Litsentseeritud hasartmängukorraldajad tasuvad hasartmängumaksu, millest rahastatakse Kultuurkapitali, hasartmängumaksu nõukogu ja Punase Risti tegevust ning siseministeeriumi regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi. Vaid Eesti järelevalvele allutatud korraldajate puhul on maksuameti teatel mängijal võimalik eeldada, et hasartmänge korraldatakse ausal, turvalisel ning vastutustundlikul viisil.

Amet juhib tähelepanu, et ebaseaduslikus kaughasartmängus osalemisel pole tagatud mängimisega saavutatud võitude väljamaksmine. Eestis legaliseerimata veebilehel mängimine võib kaasa tuua ka võitudelt tulumaksu maksmise kohustuse. Samuti ei ole sel puhul tagatud juurdepääsu piiramine hasartmängusõltlastele.

Eestis on hasartmängusõltuvuse ulatuse mõõtmiseks korraldatud kaks uuringut, 2004. aastal ja 2006. aastal. Kahe aastaga toimus märkimisväärne sõltlaste arvu kasv. Kui teistes lääneriikides püsib sõltuvuse määr suhteliselt stabiilsena 1-2% juures, on see Eesti puhul 3-6%.

Rahandusministeeriumi ettevõtlus- ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialisti Sören Meiuse sõnul näitavad uuringud, et mida kättesaadavam ja mugavam on hasartmänge mängida, seda suurem on sõltuvusprobleemidega isikute arv.

"Eriti ohtlikuks peetakse seetõttu just interneti vahendusel korraldatavaid hasartmänge. Selliste teenuste pakkumise kontrolli alla võtmine on seega mõistlik võimalus tagada ühest küljest probleemideta mängijatele teenuse olemasolu ja teisest küljest ohustatud isikutele kaitse. Seetõttu peavadki ka kaughasartmängu korraldajad rakendama nn enesevälistusnimekirja," selgitas ta.

Ka Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et liikmesriikidel on õigus piirata hasartmängude pakkumist oma territooriumil ka juhul, kui see toimub interneti vahendusel ja nn siseturu-olukorras, kus pakkujaks on teises liikmesriigis reguleeritud korraldaja.