Helsingin Sanomat vahendab Reutersi teadet sellest, et Venemaa ametnike korruptsioon on saavutanud sellised mõõtmed, et mõned välismaised suurfirmad kaaluvad lahkumist.
Nii väidab ameeriklanna Alexandra Wrage, kes juhib Ameerika organisatsiooni TRACE, mis aitab kogu maailma ettevõtetel toime tulla altkäemaksuta.
Wrage'i sõnul pole korruptsioon Venemaal vähenenud ja olukord on palju hullem kui paljudes arengumaades. "Olen Nigeeria suhtes palju optimistlikum kui Venemaa suhtes," ütles ta.
Korruptsioonitaset rahvusvaheliselt hindava Transparency Internationali andmetel oli Venemaa 180 riigi hulgas 146. kohal. Riigis aasta jooksul makstud altkäemaksud ulatusid 220 miljardi euroni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Wrage'i organisatsioon on uurinud korruptsiooni toimimist eri riikides. Tema sõnul sarnaneb näiteks Hiina korruptsioon tipule asetatud kolmnurgaga ehk altkäemaks on seda üldisem, mida kõrgemale hierarhias minna. Indias on asi jälle vastupidine, altkäemaksu küsitakse enim kõige madalamal tasandil.
Venemaal läbib altkäemaks kõiki tasandeid ja on kogu riigiaparaadis üldlevinud. "Pole valdkonda ega taset, mis üritaks vana käitumismalli murda. Karistusi ei kardeta," märkis Wrage.
Ta ei pane suuri lootusi ka president Dmitri Medvedevi hiljutisele avaldusele korruptsiooniga võitlemisest. "Sellega alustab tippjuhtkond võitlust korruptsiooniga, aga meil pole vaja alustamist, vaid tulemust," märkis Wrage.
Wrage'i sõnul küsivad suured firmalt tema organisatsioonilt nõu, kuidas hakkama saada altkäemaksu andmata. "Tihti võin vaid öelda, et kaaluge, kas tasub sellel maal tegutseda," rääkis ta.
Suurettevõtted kardavad tihti oma maa uurimisorganeid – USA justiitsministeeriumi ja Suurbritannia raksete kuritegude uurimisbürood SFOd.
Siiski pole suuri firmasid veel Venemaalt lahkunud, aga Rootsi IKEA peatas eelmisel aastal laienemise "piirkonnas levinud ettearvamatu valitsemisviisi tõttu".