LHV pani pensioniraha Lõhmuse raskustes ärisse

Kõigi viie LHV pensionifondi varadest 5 protsenti on investeeritud Soome kiirlaenuärisse Luottotalo Fenno. Mahtusid vaadates on tegemist fondide lemmiku võlakirjainvesteeringuga mõnede riiklike võlakirjade järel.

Huvide konflikti ohtu möönavad nii finantsinspektsioon, konkureerivad fondivalitsejad kui ka LHV fonde vedav Andres Viisemann. Ainult Lõhmusele endale jäävad huvide konflikti puudutavad küsimused arusaamatuks.

"Ma ei saa isegi hästi sellest küsimusest aru, et miks see peaks olema huvide konflikt iseenesest," teatas Lõhmus naeruse häälega. (Intervjuud Lõhmusega loe lk 11) Ka väitis Lõhmus, et Äripäev on esimene, kes sellise huvide konflikti kahtlusega lagedale tuleb.

"Uute võlakirjade pikema lõpptähtaja eest võitlesin välja 18%-lise intressimäära, mida makstakse poolaasta kaupa," rääkis Viisemann. Koos erinevate kuludega laenab Fenno keskmise 3000eurose (ca 47 000 Eesti krooni) summa Soome eraisikutele edasi umbes 35protsendise intressiga.

Fenno võlakirjadesse on investeerinud ka pensionituru liidrid Swedbank ja SEB, ent Swedbank on alles hiljuti neist võlakirjades väljunud.

"Pidasime Fenno võlakirju oma uuele minimaalse krediidiriski võtmise strateegiale mitte vastavaks," põhjendas panga investeerimisfondide juht Agnes Makk.

Üks suuremaid Luottotalo Fenno võlakirjade investoreid on Swedbanki skandaalne Private Debt Fond, kust Swedbank pärast eelmisel aastal Äripäevas paljastatud huvide konflikti oli sunnitud investorid välja ostma ja nüüd ise omal ajal fondi kokku ostetud rämpsu otsas istub. Maki sõnul on fond likvideerimisel, mistõttu ta rohkem kommenteerida ei saa.

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing nentis, et on Lõhmuse rollist Fennos teadlik ning et huvide konflikti oht on olemas. SEB II samba fondides oli eelmise aasta lõpus Fenno võlakirju 20 miljoni krooni väärtuses. Kunsingu väitel hindasid nad Fennosse tehtud investeeringu väärtuse all juba 2008. aastal ja täiendavalt veel 2009. aastal. Arvestades ettevõtte praegust olukorda kaalub SEB veel täiendava allahindluse tegemist.

Et taolisi juhtumeid tulevikus vältida, on finantsinspektsioon teinud rahandusministeeriumile ettepaneku seaduses selgesõnaliselt keelustada pensionifondide raha investeerimise äridesse, kus fondivalitseja juht või aktsionär omab otsest või kaudset olulist osa.

Soome pealinnas Helsingis sadama läheduses Itämerenkatu tänaval asub kiirlaenukontor, mille omanike seast leiab prominentsed Eesti ärimehed - LHV Panga omanikud ning Skype'i asutajad. Miks on pisike ja tundmatu kiirlaenuäri meelitanud naaberriiki meie pankurid ja riskikapitalistid?

"See oli kunagi nii-öelda vana LHV ajal ehk see pidi olema enne 2006. aastat. Oli vist niimoodi, et Fenno asutajad tulid uksest sisse ja küsisid lisakapitali ning LHV pakkus seda nii aktsia- kui ka laenukapitalina," meenutas Rain Lõhmus kiirlaenufirma Luottotalo Fenno omanike hulka sattumist.

Eelmise aasta sügisel suurendas Fenno osakapitali ja omanikeringi tuli lisaks Lõhmuse isiklikule firmale ka tema suurosalusega LHV Group. Mees põhjendas LHV investeeringut usuga, et Soome tarbija suudab väikelaenud ajapikku kenasti ära teenindada.

Skype'i eestlastest asutajate investeerimisettevõte Ambient Sound Investments (ASI) sattus Fenno omanikuks hoopis eriskummalisel moel ja võib-olla isegi vastu tahtmist.

Osalus Fennos oli ASI poolt riskikapitalifondile Gild Arbitrage laenatud miljonite tagatiseks. Gildi fond omakorda sai osaluse n-ö vana LHV jagunemisel.

ASI esitas Arbitrage'i vastu mullu talvel suisa pankrotiavalduse, kuid pingeline olukord laabus ja ASI mehed leidsid end peagi Soomes tegutseva kiirlaenuäri omanike hulgast.

"Müüsime 2009. aasta suvel nii Fenno osaluse kui ka laenu. Tehingu vastaspool ja tingimused on konfidentsiaalsed," oli kõik, mida soostus osaluse liikumise kohta ütlema Gild Arbitrage'i eksfondijuht Tõnno Vähk. ASI juht ja omanik Tauno Tats Äripäeva küsimustele ei reageerinudki.

"Omanikke ei tasu ülehinnata - Fenno pole ei LHV ega ASI. Fenno on alati toonud oma võlakirju müües peamiseks argumendiks usu Soome tarbijasse," toonitas Fenno suuromanik Lõhmus.

Luottotalo Fenno pole Eestist magnetina ligi tõmmanud mitte ainult prominentseid omanikke, vaid ka juhte. Mullu sügiseni juhtis Fennot endine LHV juht Liisi Ruus.

"Rain Lõhmuse kaudu see kontakt ei tulnud, lihtsalt tundus põnev teises keskkonnas töötada ja saada rahvusvahelist kogemust," rääkis Ruus, kes enda sõnul kohtus Fenno asutajatega ühel konverentsil ja kandideeris seejärel firma juhiks. Ruusi sõnul sundis teda ameti juba umbes aasta hiljem maha panema võimalus asuda õppima London Business Schooli.

Praegu juhib Fennot advokaadina tegutsenud Martin Berner, kelle asetäitja ja juhatuse liige on kaheksa aastat Starmani finantsjuhina töötanud Rändy Hütsi. "Üks ring sai lihtsalt täis, kui mitte mitu. Ettevõtte suurus, kus oma oskusi ja teadmisi rakendada, pole oluline. Oluline on töö huvitavus ja huvitav on siin olnud," põhjendas Hütsi Fennosse suundumist.

2004. aastal oli Fenno üks esimesi ettevõtteid, kes asus Soomes agressiivselt tagamata väikelaenusid müüma. Kuigi Fennol on vaid üks kontor, mis asub Helsingis, saab kiirlaenu võtta ka interneti teel.

"Kindlasti ei tohi Fenno laene võrrelda SMS-laenudega, nad ikka analüüsivad inimesi. Tõsi, need on ilma materiaalse tagatiseta laenud, mis peamiselt põhinevad inimeste palgatulul," märkis Lõhmus.

Viimase aja sõnumid on investoritele siiski murekortsu palgeile toonud.

Nimelt teatas Fenno paar nädalat tagasi, et palub märtsis ja aprillis lõppevatele võlakirjadele veidi ajapikendust - 30. aprillini - et leida lahendus rahapuudusele.

Ettevõtte juht Berner rääkis, et globaalne majanduskriis on suurendanud Fenno laenukahjusid ja seetõttu on veninud ka võlakirjade lunastamine. Kõnealustest emissioonidest suurem osa on siiski juba varem osade kaupa tagasi makstud, kuid finišisse jõudes lõppes raha otsa.

Ohu märk on ehk ka see, et Fenno otsustas tagasi võtta juba aasta tagasi sisse antud taotluse pangalitsentsi saamiseks. "Otsime alternatiive, kuidas Soomes äri edendada, aga efektiivsemalt," sõnas Berner, kes algselt kutsutigi ametisse selleks, et pangaloa taotlemine lõpule viia. Ta kinnitas, et ettevõttel on arvestatav väärtus ja tulevikupotentsiaal, ent praegu seisab Fenno silmitsi raskustega finantseerimise ümberkorraldamisel.

Eestlaste kontrollitaval Luottotalo Fennol on Soomes ees heitlikud ajad ning seljataga kirju minevik. Meenutagem kas või Eesti Ekspressis ilmunud artiklit sellest, et Fenno üks asutaja vangis istuv Markus Pönkä mõrvas 2005. aastal Tallinnas oma äripartneri ning pakkis ta tükeldatuna kottidesse. Koos teise Fenno asutaja eestlasest Rene Kuuskmanniga on Pönkä hiljem Soome kohtus süüdi mõistetud ka ulatuslikus kelmuses. Väidetavalt püsib mõrtsukal seos Fennoga Soome juristi Antti Hirvi kaudu, kes on praeguseni Fenno juhatuses ja omanike hulgas.

LHV Groupi suuromanik Rain Lõhmus ei pea imelikuks, et LHV pensionifondide klientide raha on investeeritud tema suurosalusega kiirlaenuärisse.

Järgneb intervjuu Rain Lõhmusega.

Kas tegemist on huvide konfliktiga, kus Teie LHV enamusaktsionärina olete suuromanik ka Luottotalo Fennos, mida rahastatakse LHV pensionirahaga?

Mina huvide konflikti ei näe. Tegelikult peaks sisuliselt lahti mõtestama, mida Luottotalo Fenno teeb. Luottotalo Fenno ei laena sugugi raha Rain Lõhmusele. Ma võin öelda, et see on null eurot.

Luottotalo Fenno on laenanud seda raha edasi enam kui 16 000 eraisikule ja ausalt öeldes ma ei näe siin mingit huvide konflikti.

Need eraisikud on soomlased ning pole kuidagi LHV ega Rain Lõhmusega seotud, siin ei ole midagi isiklike asjadega pistmist.

Aga Teil on ärihuvid Fennos. Miks just selles ettevõttes on LHV pensioniklientide investeeringut järjepidevalt suurendatud?

Fenno on üks paljudest-paljudest investeeringutest. Seoses selle LHV Groupi investeeringuga saime alates oktoobrist kohad Fenno nõukogus, mis on oluliselt parandanud meie informeeritust asjade seisust Fennos.

Teie pole käinud Andresele (Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht) ütlemas, et võiks panna rohkem raha Fennosse?

Fenno võlakirjad on LHV pensionifondides olnud juba üsna pikka aega ja minu teada on ka näiteks üks Soome pensionifond sinna raha paigutanud, rääkimata Eesti teistest fondidest, nii et siin ei ole midagi isiklikku.

Kui kõik fondid hakkaksid sarnaselt teie olukorrale laenama raha fondihaldurite omanike äridele, siis võib tekkida palju küsitavusi.

Ma arvan, et enamik Fenno emissioonidest tehti varem ehk ajal, kus mul puudus osalus juhtimises ning oma firma umbes kahekümneprotsendilise osalusega ei omanud ma seal mingit kontrolli. Teisisõnu, mul puudus võimalus lugeda Fennot oma äriks.

Samas LHV pensionifondid ostsid peaaegu täies mahus ära emissiooni, mis korraldati mullu sügisel, mil tõusis ka Teie osalus Fennos.

Seda investeeringut võib Andres seletada. Temal on oma nägemus asjadest. Piltlikult öeldes ta arvab, et raha ei teeni, kui see kahe-kolme kuu kaupa välja laenata. Siis oled pidevalt probleemi ees, mida teha edasi.

Kui sa milleski võtad nägemuse, siis pead sellel teel olema valmis püsima.

Huvide konflikti oht on olemas, isegi kui see pole otseselt avaldunud seni näiteks investoritele mingit pidi kahjulikes otsustes.

Kordan veel üle, et enamik otsuseid tehti, kui minul ei olnud mingit kontrolli Fennos. Tegemist oli algselt passiivse investeeringuga. Minu huvid olid LHV Varahalduses võrreldamatult suuremad.

Minu jaoks on see pisut sama kui teoreetiline huvide konflikt oma töö ja spordihobi vahel. Ma võin julgelt igale osakuomanikule näkku vaadata ja öelda, et me oma pensionifondi raha investeerime ainult parima äranägemise järgi osakuomanike huvides.

Fenno pikendas nüüd hiljuti paari emissiooni lõpptähtaega, kas see peaks investorid murelikuks muutma?

Selge on see, et Fenno laenutegevuse finantseerimine peab muutuma. Olukorras, kus võlakirjaturud on surnud, puudub võimalus uusi emissioone korraldada.

Fenno kassavood on kuised ehk iga kuu laekub raha tagasi, millest osa tuleb anda uute laenudena välja, et säilitada minimaalset tegevusmahtu. Suure koguse võlakirjade lõppemine tekitab olukorra, kus peaks raha konto peale koguma ehk ta ei teeniks mingit intressi ja samal ajal need võlakirjad on üldjuhul suhteliselt kõrge intressiga.

Küsin veel kord, et kuivõrd olete Andresega arutanud pensioniraha paigutamist Fenno võlakirjadesse?

Meil on väga lihtne, lõpliku otsuse pensionifondide puhul langetab alati Andres. Ta on paraku üsna jäärapäine ja ei maksa arvata, et me alati ühel meelel oleme.

Ma usun ausalt öeldes, et Andresele mingit võlakirja on palju raskem maha müüa kui paljudele teistele fondihalduritele, ja isegi mina ei oleks selleks suuteline.

LHV pensionifondide investeeringud Luottotalo Fenno OY võlakirjadesse kannavad endas kahtlemata huvide konfliktide riske. Seetõttu on nimetatud investeeringud olnud finantsinspektsiooni kõrgendatud tähelepanu all. Oleme investeeringute kohta võtnud LHV Varahalduse juhtidelt selgitusi ja seni on need meid rahuldanud. LHV Varahaldus peab mõistma, et fondivalitsejal on usaldussuhe osakuomanikuga ning igas oma tegevuses ja otsuses tuleb neil ka antud investeeringute puhul tegutseda osakuomanike parimates huvides.

Finantsinspektsioon analüüsis 2009. a lõpus kohustuslike pensionifondide regulatiivset keskkonda. Jõudsime seisukohale, et sarnastel juhtudel võib huvide konflikti risk üles kaaluda praegu kehtivad paindlikud investeerimispiirangud. Oleme rahandusministeeriumile teinud ettepaneku, et edaspidi oleks selgesõnaliselt keelata pensionifondi arvel investeerida selliste emitentide väärtpaberitesse, kus fondivalitseja juht või aktsionär omab otsest või kaudset olulist osa.