Külmladustust ja -vedu jälgi noriva hoolega

"Ladustamisel on olulised kaks asja: olgu alati tagatud õige jahutus- või külmutustemperatuur ja et asjad ei kaoks," selgitas Rakvere Lihakombinaadi logistikadirektor Tarmo Rei. Jahutuse temperatuur peab jääma vahemikku +2 kuni +6 kraadi ja külmutusetemperatuur tasemele -18 kraadi.

Lisaks peab laos olema võimalus alati jälgida toote käekäiku alates vastuvõtust kuni väljastamiseni.

Tegemist on elektroonse lahendusega, mille materjale võib probleemide korral tahta toidu- ja veterinaaramet. Jälgimismaterjal jätab jälje, kus toiduaine liikus, kus hoiti, milline oli temperatuur.

Külmfurgooni saabumisel peab selle külmaseade juba enne toiduaine vastuvõttu töötama ja tagama õige temperatuuri.

Lisaks peab külmfurgoon olema varustatud printeriga, mille väljatrükki tuleb vedajalt alati peale sõitu nõuda ning see lisada veodokumentidele, pani Rei südamele. "Näiteks meil on lugerid, mis pannakse furgooni veoringi ajaks ja pärast prindime tulemuse välja," lisas ta.

Samuti peaksid kauplused kontrollima külmtoote vastuvõtmisel selle temperatuuri. "Kontrollida tuleb just toiduaine sisetemperatuuri, mitte pakendi pealt," andis ta nõu ausa tulemuse saamiseks.

Rei sõnul tuleb vedajalt nõuda ka furgooni puhtust, milles tuleks enne kauba pealelaadimist veenduda.

Külmaseadmete hoolduse Külm ja Kliima OÜ omanik Indrek Arro samuti pidas tähtsaks, et furgoon oleksid varustatud printeriga. "See on Eestis nõrk koht - paljudel seda polegi," oli ta kriitiline.

Lisaks osas külmfurgoonides külmaseade ei tööta ning pikemalt reisilt jõuab külmtoode poodi üsna kriitilises seisus. Teisalt on ka korralikke vedajaid. Kuid üldjuhul on Arro kinnitusel Eestis kulgevad külmfurgoonid üle kümne aasta vanad ja seinamaterjalid väsinud. "Autod on pidevalt sõidus ja millal neid siis remonditakse? Olukord on kehvapoolne," nentis ta.

Ühtpidi on majandusolukorra tõttu külmvedude autodel tehnika väsinud ja uut osta ei jõuta. Teisalt on külmvedu atraktiivne - tariifid ju tavavedudest kallimad ja konkurents nõrgem. Nii on alale saabunud üsna kirju seltskond.

Külmaketi lonkamine jätkub ka kauba poes vastuvõtul - toote sisetemperatuuri ei kiputa kontrollima. Visatakse allkiri alla ja kaup rändab külmkambrisse või letti. "Kutsutakse, et külmkambri temperatuur on liiga kõrge ja siis selgub, et sisse pandud kaubalast juba oligi soe," kirjeldas ta.

Ladudes soovitas Arro kontrollida, et jahutus- või külmkambris oleks temperatuur ühesugune kõigis nurkades. Termomeetrid näidaku reaalset temperatuuri. Samuti peavad furgoon ja lao hoiukamber olema hügieenilised.

Kasutatud veokite ja haagiste müüja ning rentija OÜ Sacnbaltic Trailer juhataja Martin Tupits pidas põhiliseks, et vedaja furgoonil poleks vigastusi ning külmaseade oleks töövõimeline. Kahjustatud seintega furgoon laseb külma välja, selle isolatsioon niiskub ning rikneb.

Lisaks peab olema juhil ette näidata külmutatud toiduainete transpordi rahvusvahelisele lepingule (ATP) vastav sertifikaat kiirelt riknevate toiduainete veoks (FRC).

FRC sertifikaate väljastatakse uutele furgoonidele kuueks aastaks, edaspidi tuleb neid uuendada iga kolme aasta tagant. Tupitsa hinnangul on Eesti külmfurgoonide tehnopark suhteliselt heas seisus. Kui külmfurgoon on korras, siis pole selle vanus oluline.

Tähtsad on printeri olemasolu ja puhtuse pidamine.

Toiduahel tootjast lõpptarbijani koosneb lülidest, mida nimetatakse külmaketiks (tootja - ladu - transport - kauplus - ladu - lett - lõpptarbija). Toiduaine kvaliteet sõltub selle keti igast lülist.

Külmutatud toiduainete transporti (ATP) reguleeriva lepinguga on ühinenud 45 riiki. Leping reguleerib nende toiduainete transporti, mis võivad põhjustada inimesele tervisekahjustusi: need on liha, kala, piim, külmutatud mahlad, puuviljad ja tulevikus ka aedviljad.

Eestis koordineerib lepingu täitmist majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja veovahendeid sertifitseeribmaanteeamet. Kahjuks Eestis puudub tahe parendada ja kontrollida toiduainete veoturul turul toimuvat. Näiteks Soomes reguleerib seadust toiduamet (EVIRA), mis muuhulgas kontrollib ka transporti puudutavat seadusandlust.

Veovahend peab olema sertifitseeritud ka siseriiklikel vedudel, varustatud temperatuurimeerikuga, mis võimaldab kontrollida kaubaruumi temperatuuri igal hetkel.

Veovahend kaotab aastas oma külmapidavusest umbes 8% (furgoon ja jahutusseade). Seega 12 aastat vana veovahend peaks igal juhul läbima täiskatsetuse, et saada uus sertifikaat, mis võimaldaks külmvedusid teha.

29. septembril 2009 toimus majandusministeeriumis ümarlaud, kus arutleti neid teemasid. Ümarlaua seisukoht oli määratletud pigem ärimeeste ehk vedajate soovist jätta toiduainete vedu parendavad punktid kinnitamata. Kas tõesti on Eesti inimesed tehtud teisest puust?

Selleks, et tagada aus konkurents turul, on vaja viia Eesti ATP-alane seadusandlus kooskõlla rahvusvahelise leppega. See tähendab, et mitte ainult välisveod ei alluks kontrollile, vaid ka siseriiklikud.

Olles ise üks lüli selles ahelas, teame, et enamik vedajaid on vastutustundlikud ja huvitatud olukorra teadvustamisest. Paljud vedajad töötavad välisriikides, kus tänu tehtud investeeringutele püsivad ausas konkurentsis.

Meie toidulaua kvaliteeti määrab praegu kahjuks ainult veoteenuse hind, mitte veo kvaliteet.