Külmladustust ja -vedu jälgi noriva hoolega

Külmfurgooni saabumisel peab selle külmaseade juba enne toiduaine vastuvõttu töötama ja tagama õige temperatuuri.

Lisaks peab külmfurgoon olema varustatud printeriga, mille väljatrükki tuleb vedajalt alati peale sõitu nõuda ning see lisada veodokumentidele, pani Rei südamele. "Näiteks meil on lugerid, mis pannakse furgooni veoringi ajaks ja pärast prindime tulemuse välja," lisas ta.

Samuti peaksid kauplused kontrollima külmtoote vastuvõtmisel selle temperatuuri. "Kontrollida tuleb just toiduaine sisetemperatuuri, mitte pakendi pealt," andis ta nõu ausa tulemuse saamiseks.

Rei sõnul tuleb vedajalt nõuda ka furgooni puhtust, milles tuleks enne kauba pealelaadimist veenduda.

Külmaseadmete hoolduse Külm ja Kliima OÜ omanik Indrek Arro samuti pidas tähtsaks, et furgoon oleksid varustatud printeriga. "See on Eestis nõrk koht - paljudel seda polegi," oli ta kriitiline.

Lisaks osas külmfurgoonides külmaseade ei tööta ning pikemalt reisilt jõuab külmtoode poodi üsna kriitilises seisus. Teisalt on ka korralikke vedajaid. Kuid üldjuhul on Arro kinnitusel Eestis kulgevad külmfurgoonid üle kümne aasta vanad ja seinamaterjalid väsinud. "Autod on pidevalt sõidus ja millal neid siis remonditakse? Olukord on kehvapoolne," nentis ta.

Ühtpidi on majandusolukorra tõttu külmvedude autodel tehnika väsinud ja uut osta ei jõuta. Teisalt on külmvedu atraktiivne - tariifid ju tavavedudest kallimad ja konkurents nõrgem. Nii on alale saabunud üsna kirju seltskond.

Külmaketi lonkamine jätkub ka kauba poes vastuvõtul - toote sisetemperatuuri ei kiputa kontrollima. Visatakse allkiri alla ja kaup rändab külmkambrisse või letti. "Kutsutakse, et külmkambri temperatuur on liiga kõrge ja siis selgub, et sisse pandud kaubalast juba oligi soe," kirjeldas ta.