Kaubavedaja vastutab lasti kilo eest 150 krooniga

"Ükskõik, mis kaupa veetakse, vastutab vedaja selle eest iga kilo kohta 8,3 SDRi ulatuses. See on piiratud vastutus, kuna vedaja ei tea, mis seal kastis sees on," selgitas DSV Transport juhataja Jaan Lepp vedaja vastutuse ulatust kauba osas.

Kui kauba väärtus on suurem kui vedaja piiratud vastutus, mis on 8,33 SDRi ehk umbes 155 krooni iga kauba kilogrammi kohta, siis tasub kliendil sõlmida ülejäänud kauba väärtuse osas kindlustus.

Siiski on Lepa tõdemusel Eesti ärikultuuris üsna haruldane, kui lastakse oma väärtkaubale teha lisakindlustus. "Eestis on täiendav kaubakindlustus erand. Soomes ja Rootsis on aga vastupidi," lisas ta.

Ehk jõutakse põhjanaabrite laadse arusaamiseni siis läbi kaotusavalude. Teisalt toimib Eestis veosüsteem suhteliselt hästi ja väärtkaupu pole veel kaduma läinud. "Põhiline, mida kliendid vastavad on, et mul pole ju midagi juhtunud - milleks veel võtta lisakindlustus," imestas Lepp klientide muretuse üle.

Sellegipoolest soovitas ta kliendil kallima veose puhul anda vedajale lisajuhiseid, mis kuluvad marjaks ära kauba laadimisel, lisaraha selle eest ei küsita. Kui Eesti polnud veel euroliidus, siis pandi alati kaubale kaasa kaubaandmed, kuid nüüd seda pole.

Siiski vastutab vedaja õnnetuse korral kauba eest oma piiratud jaoga ainult siis, kui on tõestatud, et oli tema süü.

"Veelgi enam, kui peaks juhtuma vääramatu õnnetus (force majeure) - nagu näiteks oli "Estonia" uppumisel või Eurotunneli tulekahju ajal, siis vedaja ei vastuta üldse, kuid kliendil on võimalus saada oma kauba eest hüvitist lisakindlustuse ulatuses. See on hästi tähtis," pani Lepp südamele. Seni paraku paljud selle peale ei tule ja loodetakse, et midagi ei juhtu.

ACE Logistics Group ASi tegevjuhi Andres Matkuri sõnul on lisakindlustus siiski mõttekas ainult siis, kui veose väärtus on suurem kui vedaja vastutuse piirmäär.

See kehtib Euroopa Liidus. Euroliidust väljas pilt muutub ja tollivormistusel tuleb niikuinii kaubasisu tutvustada.

Ehkki pole ju suurt vedaja asi, mis lastiks on, tuleb siiski hinnaliste või ohtlike veoste puhul vedajat sellest teavitada.

Kui klient ei informeeri vedajat näiteks ohtlikust lastist ja see näiteks kahjustab vedajaid või teisi kaupu, siis vastutab klient tagajärgede eest täiel määral.

"Elu näitab, et niikaua, kui midagi ei juhtu, siis kaupa ei kindlustata," tunnistas ka Matkur Eesti klientide riskimist.

Võlaõigusseadus (VÕS) määrab vedaja vastutuse maanteevedudel, lennuveol on aluseks juba rahvusvahelised konventsioonid.

Kindlustuse puhul kehtib lihtne reegel: igaüks peab ära kindlustama oma kindlustushuvi, et kaitsta end kindlustusriski eest. Kauba omaniku kindlustusriskiks on kauba kahjustumine või kaotsiminek. Vedaja kindlustusriskiks on kanda vastutust kaubakahju eest. Kui kauba kahjustumist või kadumist on lihtne tuvastada, siis vedaja vastutust või ulatusega on märksa keerulisem. Hoidumaks kaubakahju korral keerulistest õigusvaidlustest on kauba kindlustamine selleks lihtsaim võimalus.

Las veose ja vedaja kindlustajad kohtus vaidlevad.