Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuuleäri tõi lõpuks omanikele dividende

    Esimest korda Eesti tuuleenergia tootmise ajaloos määrati sellest ärist saadud kasumist omanikele dividende, nimelt otsustas OÜ Pakri Tuulepark dividendidena välja maksta 23,5 miljonit krooni.

    "Ma julgen öelda, et see on tõesti esmakordne,“ sõnas Pakri Tuulepark juhatuse liige Martin Kruus.
    Juba viis aastat on Pakri poolsaare tipus kaheksa tuulikut vändanud tuuleelektrit. Tuule tallamise tulemusena oli Pakri Tuulepark eelmise aasta lõpuks kogunud 91 miljonit krooni puhaskasumit, millest 23,5 miljonit määrati omanikele dividendidena väljamaksmiseks.
    Pakri tuulikud on OÜ Nelja Energia esimene projekt ning see läks maksma 24 miljonit eurot. Ettevõte ise elektritootmisseadmeid ei oma, vaid juhib opereerimislepingu kaudu iga projekti jaoks spetsiaalselt loodud ettevõtteid.
    Riskid õigustasid end ja sündis hea projekt
    "Tagantjärgi tark olles võib öelda, et kuus aastat tagasi võetud riskide ja tehtud otsuste tulemuseks on hea projekt. Kuid see ei tähenda, et tuuleenergia valdkond oleks tervikuna selline," selgitas Kruus. Vahepeal on tehnoloogia kallimaks läinud. Kui 2004. a maksis tuulik jämedalt üks miljon eurot/MW, siis täna maksab see 30 protsenti rohkem ehk uute projektide investeeringukulu on suurem ning need pole enam nii kasumlikud.
    „Tuuleenergia äritegevus püsib täna ainult subsiidiumi toel. Kahjuks me pole ühtegi krooni taastuvenergia toetust saanud. Seetõttu oleme kahjumis,“ rääkis Virtsu ligidal tuuleparki omava ASi Skinest Energia juhatuse liige Roman Ait. Läbi firmade Oleg Ossinovskile ja Toonart Rääskile kuuluval ettevõttel on neli tuulikut koguvõimsusega 12 MW.
    Toetust saavad tuulepargid elavad hästi
    Kõik tuulikud toodavad elektrit, kuid toetust selle eest Skinest Energia ei saa, kuna põhivõrguga liitumiseks pole saadud veel võrgu vastavuse kinnitust. Ait lisas, et need nõuded on nii ranged, et pea pool Eestis eelmisel aastal toodetud tuuleenergiast jäi seetõttu toetuseta.Üheks Pakri tuulepargi majandusliku edu põhjuseks pidaski Ait 2005. aastal olnud leebemaid põhivõrguga liitumise tingimusi, mis aitas neil kiiresti taastuvenergia toetust saama hakata.Pakri Tuulepark nimetab ettevõtte kodulehel projekti tasuvusele kaasaaitajaks Kyoto ühisrakenduse näidisprojekti raames vähendatud kasvuhoonegaaside heitkoguste (umbes 0,5 tonni CO2 ekvivalenti) müüki Soome riigile.
    Kommentaar
    Ando Leppiman Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte direktor
    Kõik meie taastuvenergia üksused toodavad kasumit. Tuuleenergia puhul sõltub, kas on hea tuuleaasta või mitte. Kindlasti on tuuleenergia projektid kasumlikud, kuid kui neid võrrelda näiteks puiduhakkel põhinevate koostootmisjaamadega, siis viimased on tasuvuse mõttes tunduvalt paremad projektid. Tuuleparkide marginaal jääb natuke üle 10 protsendi.
    Tuuleenergeetika toetus laseb natuke elada, kuid üle kedagi ei kulda.
    Kes on kes
    OÜ Pakri Tuulepark osanikeks on 90%-lise osalusega Vardar Eurus AS ja 10%-lise osalusega Freenergy AS. Vardar Eurus AS kuulub 70 % ulatuses Norra energiafirmale Vardar AS ja 30% ulatuses põhjamaade  keskkonnainvesteeringute fondile NEFCO.
    Freenergy AS aktsionärideks on Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning läbi firmade Hannes Tamjärv, Jüri Mõis, Peeter Mänd, Aivar Berzin, Merit Berzin ja Taavi Raadik.
    OÜ Pakri Tuulepark majandustulemused
    Aasta müügitulu (mln. krooni) puhaskasum (mln. krooni)
    2006 38,7 4
    2007 61 24,52008 70,6 36,12009 53,4 30,6
    Allikas: majandusaasta aruanne
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.