10% eestlastest kardab, et peab kodust lahkuma

10% eestlastest usub, et on sunnitud järgneva aasta jooksul kõrgete kulude tõttu oma kodust lahkuma.

10% eestlastest peab väga või pigem tõenäoliseks, et järgneva 12 kuu jooksul peavad nad kõrgete kulude tõttu oma kodust lahkuma, selgus täna avaldatud Eurobaromeetri uuringust kriisi sotsiaalse mõju kohta. Euroliidu kontekstis on tegu neljanda tulemusega, ELi keskmine on 5%.

Uuringust selgus, et iga kuues eurooplane seisis viimase 12 kuu jooksul silmitsi olukorraga, kus majapidamises ei olnud raha arvete tasumiseks ja toidu või tarbekaupade ostmiseks. Raskusi maksete õigeaegsel tasumisel esines uuringu läbiviimise ajal 20%-l vastanutest, kulutustega toime tulemine oli pidev pingutus 15%-le küsitletuist.

Mais läbi viidud uuring näitas, et ELi kodanike meelest suurenes vaesus viimase 12 kuu jooksul kõigil tasanditel: 60% vastajate arvates kasvas vaesus nende lähikonnas, 75% meelest on rohkem vaesust nende elukohariigis ning 60% leidis, et vaesus suurenes kogu ELis. Viimasega nõustujaid oli Eestis märkimisväärselt vähem – 44%.

Kui mõnes riigis – näiteks Rumeenias ja Kreekas – arvab valdav enamik vastajaid, et rasked ajad seisavad veel ees, on teistes riikides kasvanud nende inimeste arv, kes arvavad, et elu läheb järgmise 12 kuu jooksul paremaks. Näiteks on eestlased koos leedulastega optimistide osakaalult (25%) esikolmikus, pessimistlikumate eestlaste hulk (27%) paigutus aga ELi keskmise lähistele.

73% ELi kodanikest arvab, et nende pensionihüvitised kas vähenevad kindlasti või nad peavad pensionile jääma hiljem või säästma vanaduspäevadeks rohkem raha. Eestis oli seda meelt 58% küsitletuist.

54% vastanutest on väga või üsnagi mures, et nende vanaduspäevade sissetulek ei taga neile väärikat äraelamist. Ka siin on eestlased keskmisest optimistlikumad – seda hirmu väljendas 45% vastajaist.