Evli: Eesti on kasutanud uskumatuid vahendeid

Intervjuu eile Tallinna külastanud Soome investeerimispanga Evli juhiga.

Kuidas Eesti majandus paistab?

Eesti on majanduses head tööd teinud. Ülekuumenenud majandusele järgnes sügav kukkumine, mis teeb põhja. Eesti majanduse struktuur muutub ning veduriks saab ekspordile suunatud majandus. Jutt ei käi vaid ekspordile orienteeritud tööstusest, vaid ka teenuste ekspordist.

Mis segab Eesti arengut?Eestis on probleemiks laenude kättesaadavus, kuid see ei ole ainult Eesti, vaid laiem probleem. Kuna õhus on uue pangandusregulatsiooni (Basel III) jõustamine, on pangad laenuportfelli kasvatamisega ettevaatlikud. See regulatsioon võib piirata pangandusfinantseerimisega harjunud ettevõtete laenude kättesadavust Euroopas.

USA ja ka Suurbritannia ettevõtted on palju rohkem harjunud raha võlakirju emiteerides kaasama kui näiteks Põhjamaade ettevõtted. Suuri ettevõtteid see väga ei puuduta, kuna nad saavad raha võlakirjasid välja lastes. Ka ei puuduta see väikesi laene, kuna seal on riskid väga ära hajutatud. Küll aga võib halveneda laenude kättesaadavus keskmise suurusega ettevõtetele. Mitte, et vaid laenude hind läheb kallimaks, vaid osa ettevõtted lihtsalt ei saa enam üldse laenu.Samamoodi piiraks regulatsioon pankade riskivõtmist (kauplemist), mis samuti on kaudselt seotud finantseerimisega (võlakirjade kaudu). Regulatsiooni jõustumise tähtaega ei ole määratud, kuid räägitud on aastast 2012. Sinna on väga vähe aega.Siis on pankadel valida, kas tõmbuda kokku või kaasata täiendavat omakapitali. Täiendava omakapitali kaasamisel nõuavad investorid omakapitali tootluse säilimist. See tähendab, et pangad peaksid kasumeid kasvatama. Kui omakapitali tootlus langeks, siis peaksid pangaaktsiate hinnad kukkuma ka praegustelt tasemetelt.