Romet Kreek • 13. juuli 2010 kell 13:33

Evli: Eesti on kasutanud uskumatuid vahendeid

On uskumatu, et mõni riik on võimeline selliseid meetmeid rakendama, nagu Eesti, aga ka Läti ja Leedu. Eestile tõi see euro, mis toob siia investorid tagasi, ütles Evli Banki juhatuse esimees Maunu Lehtimäki.

Intervjuu eile Tallinna külastanud Soome investeerimispanga Evli juhiga.

Kuidas Eesti majandus paistab?

Eesti on majanduses head tööd teinud. Ülekuumenenud majandusele järgnes sügav kukkumine, mis teeb põhja. Eesti majanduse struktuur muutub ning veduriks saab ekspordile suunatud majandus. Jutt ei käi vaid ekspordile orienteeritud tööstusest, vaid ka teenuste ekspordist.

Kuidas suhtute investeerimisse kuue kuu, aga ka mitme aastases perspektiivis?

Positiivselt. Me ei näe paljukardetud topeltpõhja. Euroopa ja USA majandused peavad vastu. Investorid vajavad alati mingit põhjust, mis aktsiaid peaks ostma ja nende hinnad peaks tõusma. Selleks põhjuseks saab ettevõtete kasumi kasv.

Millised Balti sektorid võiksid olla huvitavad, ei oska ma vastata, kuna ei ole Balti börsispetsialist. Küll on Balti probleemiks see, et börsidel ei ole likviidsust.

Täna sai Eesti viimase kinnituse eurole.Euro tulek avaldab investoritele pikaajaliselt positiivset mõju. Paljud Soome ettevõtted vaatavad Eesti poole ülevõtmisvõimalusi otsides. Eestis on olemas haritud tööjõud, hea infrastruktuur, lähedus. Nüüd lisame sellele euro tuleku, mis toob stabiilsuse.

Mis ettevõtted Soomes võiksid olla investeerimist väärt?Metsatööstus on väga pikka aega hädas olnud. Seal on olnud palju probleeme, nagu väiksem paberivajadus, kuna paberil ajalehtede asemel loetakse lehti internetis. Liigset tootmisvõimsust on likvideeritud, mis on olnud väikestele asulatele väga valuline. Investorid on juba mitu kuud sektorit ostnud. Eraisikutest investorid on ostnud Nokia aktsiat, mis on langenud tasemele, kus aktsia ei ole olnud väga pikka aega. Ilmselt ootavad nad, et Nokia seis paraneb.

Huvitav on ka Soome masinatööstus.

Mis segab Eesti arengut?Eestis on probleemiks laenude kättesaadavus, kuid see ei ole ainult Eesti, vaid laiem probleem. Kuna õhus on uue pangandusregulatsiooni (Basel III) jõustamine, on pangad laenuportfelli kasvatamisega ettevaatlikud. See regulatsioon võib piirata pangandusfinantseerimisega harjunud ettevõtete laenude kättesadavust Euroopas.

USA ja ka Suurbritannia ettevõtted on palju rohkem harjunud raha võlakirju emiteerides kaasama kui näiteks Põhjamaade ettevõtted. Suuri ettevõtteid see väga ei puuduta, kuna nad saavad raha võlakirjasid välja lastes. Ka ei puuduta see väikesi laene, kuna seal on riskid väga ära hajutatud. Küll aga võib halveneda laenude kättesaadavus keskmise suurusega ettevõtetele. Mitte, et vaid laenude hind läheb kallimaks, vaid osa ettevõtted lihtsalt ei saa enam üldse laenu.Samamoodi piiraks regulatsioon pankade riskivõtmist (kauplemist), mis samuti on kaudselt seotud finantseerimisega (võlakirjade kaudu). Regulatsiooni jõustumise tähtaega ei ole määratud, kuid räägitud on aastast 2012. Sinna on väga vähe aega.Siis on pankadel valida, kas tõmbuda kokku või kaasata täiendavat omakapitali. Täiendava omakapitali kaasamisel nõuavad investorid omakapitali tootluse säilimist. See tähendab, et pangad peaksid kasumeid kasvatama. Kui omakapitali tootlus langeks, siis peaksid pangaaktsiate hinnad kukkuma ka praegustelt tasemetelt.

Hetkel kuum