- OMX Baltic0,29%317,97
- OMX Riga−0,33%956,41
- OMX Tallinn0,44%2 204,22
- OMX Vilnius0,05%1 505,59
- S&P 5000,51%7 743,41
- DOW 300,93%51 828,62
- Nasdaq 0,48%27 068,72
- FTSE 1000,14%10 695,25
- Nikkei 2251,3%66 364,2
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%96,15
- OMX Baltic0,29%317,97
- OMX Riga−0,33%956,41
- OMX Tallinn0,44%2 204,22
- OMX Vilnius0,05%1 505,59
- S&P 5000,51%7 743,41
- DOW 300,93%51 828,62
- Nasdaq 0,48%27 068,72
- FTSE 1000,14%10 695,25
- Nikkei 2251,3%66 364,2
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%96,15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Garanteeritud rahajõgi
Taastuvatest energiaallikatest elektritootmise äri vundamendiks on 2007. aasta veebruaris elektrituruseadusesse kirjutatud dotatsioonid ning ehkki tuulepargid ja kombijaamad huugavad alles esimesi aastaid, on nende äriseis väga hea. See on üks põhjus, miks konkurentsiamet on toetuste saajad luubi alla võtnud.
Sel aastal prognoosib võrguettevõte Elering maksta tõhusa koostootmise ning taastuvenergia toetusteks ligi miljard krooni. Selle numbri kõrval kahvatuvad nii Leedo praami- kui ka Vichmanni-Pruuli raudteedotatsioonid. Esimesele maksis riik mullu 184 ja teisele 192 miljonit krooni.
Igaüks meist võib elektriarvelt vaadata, kui palju ta kuus taastuvenergia tasu maksab. Paari aasta taguselt kolmelt sendilt kW/h eest on tariif tõusnud juba kolmeteist krooni ligi ja iga suurem leping, mille taastuvast energiaallikast elektri tootja Eleringiga sõlmib, tähendab elektritarbijale uut hinnatõusu.
"Kui täna maksame 12 senti puhta elektri eest, siis 10 protsenti rohkem panustada tulevikku, seda pole palju," arvab OÜ Nelja Energia juhatuse liige Martin Kruus. Nelja Energia seltskond on Eesti Energia kõrval teine suur tuuleparkide rajaja. Õigel ajal projektidega turule tulnuna võtavad nad nüüd esimesi dividende. Kahe töösoleva tuulepargi peale on kogunenud 150 miljonit krooni puhaskasumit, millest 24,3 miljonit määrati omanikele dividendideks.
Omanikutulu saajate hulgas on Freenergy ASi kaudu Hansapanga asutajad Hannes Tamjärv ja Jüri Mõis, aga ka Sylvesteri omanike hulka kuulunud Peeter Mänd, samuti Aivar ja Merit Berzin, Kalle Kiigske, Taavi Raadik, Mart Tooming, Tarmo Rooteman.
Lisaks viidi mõlemast tuulepargist mullu juhtimis- ja edukustasudena välja 7,1 miljonit krooni. Need tasud liiguvadki juhtimisteenust osutavasse OÜsse Nelja Energia, millest osanikud on viimase nelja aastaga võtnud omakorda 30 miljonit krooni dividende.
Kruusi sõnul pole need tasud võrreldes teiste energiafirmade juhtimistasudega midagi erilist.
Suurim kasumlikkus koostootmisjaamadel
Kuid ega tuulejaamad pole suurimad toetuse saajad. Veelgi suuremad summad lähevad mullu tule kateldesse saanud koostootmisjaamadele, mida Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte direktor Ando Leppiman peab tuuleenergia projektidega võrreldes palju kasumlikumateks.
Nii on näiteks Väo Soojuselektrijaamale (SEJ) aastaga makstud tõhusa koostootmise ning taastuvenergia toetust kokku 121 miljonit krooni, Anne SEJ-le 88 miljonit krooni.
Hetkel kuum
Väo SEJ omanikfirma OÜ Tallinna Elektrijaam teenis eelmisel aastal 389 miljoni kroonise käibe juures 146 miljonit krooni puhaskasumit. AS Fortum Tartu tütarfirma AS Anne Soojus eelmise aasta käive oli 254 miljonit krooni ja puhaskasum 31,6 miljonit krooni.
ASi Fortum Tartu juhatuse liige Mati Meos sõnab, et elektri kokkuostuhinnad on praegu kõrged ning tuule- ja koostootmisjaamadel läheb hästi. "Aga meie oleme alles aasta töötanud ning nii lühikese aja pealt ei saa veel teha üldistusi, kas toetused on liiga suured või mitte. Risk on jaotatud 15-20 aasta peal," selgitab Meos.
Konkurentsiamet uurib majandustulemusi
Konkurentsiameti raudtee- ja energiateenistuse juhataja asetäitja Mare Karotamm räägib, et amet analüüsib praegu toetuste saajate majandustulemusi, kuna eelmisel aastal läks töösse mitu suurt projekti, mis on tänaseks täisaasta jagu toetusi saanud.
Taastuvast energiaallikast elektri tootmine on suur ja üha kasvav äri. Euroopa Liiduga liitudes oli Eestil kohustus taastuvenergia osakaal viia selleks aastaks viie protsendini, kuid tänu kolme aasta eest riigikogus järsult tõstetud dotatsioonile on see number aasta lõpuks juba 12 protsenti.
Kruus kiidab tuuleenergiat, sest tuul on tasuta käes ja personalikulud väikesed ning tema arvates võiks tulevikus Eestis tuuleenergiast toota koguni pool tarbitavast elektrist. Ülejäänud pool siis juba teistest energiaallikatest. Sel juhul moodustaks taastuvenergia tasu elektri hinnast veerandi kuni kolmandiku.
Majandusekspert Heido Vitsur kahtleb aga sellises stsenaariumis: "Kas meil seda alternatiivset elektrit nii palju vaja ongi, sest inimesed maksavad selle kõik kinni. Neile on see hea äri, aga Eesti majandus sellest ei võida."
Seotud lood
Hetkel kuum
Linnas: olime sada protsenti kindlad, et tuleb õigeksmõistev otsus
Võida tasuta kolme kuu Äripäev PRO tellimus!
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
Kohtumaja fuajees lahvatas pikk sõnasõda
Podcastid
Enimloetud
1
Linnas: olime sada protsenti kindlad, et tuleb õigeksmõistev otsus
4
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele