Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sõõrumaa sai oma tahtmise

    Riigikogu arvestas elektrituruseaduse toetusemäärade arvestamisel  Väo soojuselektrijaama ettepanekutega ja põlgas ära majandusministeeriumi soovitatud määrad.

    Kolme aasta eest elektrituruseaduse eelnõusse ootamatult lisatud kõrged toetusemäärad on paisu tagant valla päästnud tuulejaamade ja kombijaamade projektid. Eestis taastuvenergia osakaalu on juba kasvanud poole suuremaks, kui nägi ette Euroopa Liidu nõue.
    Nii on Elering väljastanud tuuleelektrijaamadele kehtivaid elektrivõrguga liitumise pakkumisi maismaal 2533 MW ulatuses, millise võimsusega saaks toota 73-87,6% Eesti aastasest elektrienergia tarbimisest.
    Sellise buumi taga on tasuv äri, millele pani aluse 2007. aasta jaanuaris-veebruaris riigikogus muudetud elektrituruseadus. Paljude heade asjade sees lisati seadusesse ka toetuste suurendamine Väo elektrijaama soovitud tasemele.
    Majandusministeeriumi poolt eelnõusse esitatud toetuste korral maksaksime praegu taastuvenergia tasu 6-7 senti kW/h kohta. Kuid maksame poole rohkem, sest seadusandja arvates oli ettevõtjate äririskide vähendamine olulisem. Numbrite suurendamine tähendas ärimeestele sadades miljonites kroonides lisatoetust, mis võetakse kõik elektritarbija taskust.
    Miks selline otsus riigikogu majanduskomisjonis tehti, saab selgeks protsesse lähedalt näinud inimestega rääkides. Järjekordselt koorub välja erakondade rahastamise ning seaduste ostmise teema.
    Jõks jäi hüüdjaks hääleks kõrbes
    See, et suuremate toetuste seadusesse panemist ei suvatsenud riigikogu isegi põhjendada, pahandas tookord ka õiguskantsler Allar Jõksi.
    "Hea õigusloome tava kohaselt peavad seadusloomes tehtavad otsused olema läbipaistvad ja põhjendatud. Põhjendamine on seda olulisem, mida olulisema muudatusega on tegemist," märkis Jõks 2007. aasta suvel. Oluliste muudatuste selgitamine on Jõksi hinnangul vajalik poliitilise korruptsiooni vältimiseks.Kuid Jõks jäi oma vastuseisus üksinda. Umbes samal ajal tuli reformierakondlane Rain Rosimannus hoopis välja arvamusega, et Jõks ei sobi õiguskantslerina jätkama.
    Kuid läheme tagasi riigikogusse seaduseelnõu arutamise aega. Majanduskomisjoni tollane rahvaliitlasest esimees Mart Opmann meenutab, et seaduseelnõu arutamise periood oli väga pingeline ning erinevad huvirühmad survestasid paremate tingimuste saamiseks. "Seal oli neid lobistajaid, keda me ajasime ikka kahe käega eemale. Ilma naljata!" räägib Opmann.
    Kruus: Sõõrumaa pääses paremini parteijuhtidele ligi
    Pakri tuulepargi projekti eest lobistanud Martin Kruus tunnistab, et Urmas Sõõrumaa ligipääs parteijuhtideni oli toona parem. Kruus peab avalikku lobistamist normaalseks, sest igaüks peabki enda huvide eest seisma.Igatahes kandis lobitöö vilja ning seadusesse läksid Väo elektrijaama soovitud toetusenumbrid. Need olid palju suuremad nendest numbritest, millega tuuleenergia eest võitlejad ja Tartu Fortum oleks rahul olnud. Aga kes see ikka pahandab, kui õnn tema õuele maandub."Ma ei kuulu ühtegi organisatsiooni või komisjoni, kus oleks seadust arutatud. Kuidas see minu lobitöö saab olla?" kommenteeris Sõõrumaa seaduse vastuvõtmise järel Postimehele.Küll on Sõõrumaa hiljem ajakirjanduses kinnitanud, et osales Eesti Energia nõukogu liikmena seadusemuudatuste vajalikkuse selgitamises seaduseandjale. Aga seda ainult riigile kuuluva ettevõtte huvides.
    Samuti oli rahvasaadikute seas neid, kes mõistsid väga hästi, millise kingituse riigikogu osale ärimeestele eelnõu jõustades teeb. Võimalik, et lähenevad valimised ning parteikassasse laekuvad toetussummad sulgesid nende suud ning nad otsustasid hääletamise ajal saalist pageda. Vähemalt nüüd ei pea nad andma selgitusi, miks nad toona seda eelnõu toetasid.
    Ainsana eelnõu vastu hääletanud reformierakondlane Tõnis Kõiv arvab, et ka praegu ei ole rong lõplikult läinud: "Me ei toimiks korrektselt, kui toetust ühest hetkest enam üldse ei oleks, aga summa suurust üle vaadata pole mingi küsimus."
    Kronoloogia
    Kiire ja korraliku lobitöö musternäide
    2006. aasta
    Detsembris esitab Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare juhitav majandusministeerium elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogule22. detsembril annetab Urmas Sõõrumaa Keskerakonnale 0,5 miljonit krooni.
    2007. aasta
    4. jaanuaril annetab Sõõrumaa Keskerakonnale,  Reformierakonnale ja IRLile võrdselt 0,5 miljonit krooni.5. jaanuaril annetab Sõõrumaa Rahvaliidule 0,5 miljonit krooni.11. jaanuaril arutab riigikogu majanduskomisjon seaduseelnõu.12. jaanuaril annetab Sõõrumaa IRLile 0,5 miljonit krooni.
    17. jaanuaril toimub riigikogus eelnõu esimene lugemine.
    22. jaanuaril annetab Sõõrumaa Rahvaliidule 0,5 miljonit krooni.29. jaanuaril annetab Sõõrumaa IRLile, Rahvaliidule, Keskerakonnale ja Reformierakonnale võrdselt 0,5 miljonit krooni.8. veebruaril lisab riigikogu majanduskomisjon oma istungil eelnõusse suuremad toetussummad, mis põhinevad Sõõrumaga seotud Väo kombijaama tasuvusarvutustel.12. veebruaril toimub riigikogu majanduskomisjoni istung, Sõõrumaa annetab Reformierakonnale 0,5 miljonit krooni14. veebruaril on riigikogus eelnõu teine lugemine, eelnõusse lisatakse kõrgemad dotatsioonid.15. veebruaril võetakse seadus vastu.19. veebruaril annetab Sõõrumaa Keskerakonnale 0,5 miljonit krooni
    2009. aasta
    Veebruar alustab Väo jaam täisvõimusega tööd ja  Sõõrumaale kuuluv ettevõte müüb osaluse Väo jaamas 500 mln krooni eest.
    14. veebruaril 2007. aastal riigikogus toimunud elektrituru seaduse muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel otsustas riigikogu tõsta taastuvenergia toetusi järgmiselt.
    Valitsuse pakutust 34 sendi võrra kilovatt-tunni kohta kõrgemal tasemel kinnitati taastuvenergia ostuhinnad ja toetused. 42 protsendi võrra 81 sendilt 115-le tõusis sellega taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostuhind, toetus sellisele elektritootmisele aga 68% võrra 50 sendilt 84-le. 72 protsendi võrra ehk 47 sendilt 81-le tõusis seadusega tõhusa koostootmise käigus toodetud elektri ostuhind, toetus koostootmisjaamas elektri tootmisele aga lausa 212% võrra 16 sendilt 50-le sendile.
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Wall Street tegi järsu languse, USA töökohtade arvu kasv survestab Föderaalreservi
Peaaegu 95% S&P 500 ettevõtetest langes. S&P 500 langes 2,8%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 2,1%. Nasdaq 100 kukkus reedel ligi 4%.
Peaaegu 95% S&P 500 ettevõtetest langes. S&P 500 langes 2,8%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 2,1%. Nasdaq 100 kukkus reedel ligi 4%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Kohus lasi Ossipenko vabaks halva tervise tõttu Prokuratuur vaidlustab: arstiabi saab ka vanglas
Viru maakohus otsustas neljapäeval kinnipidamisasutusest välja lasta Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko. Põhjus peitub mehe halvas tervises, mistõttu võib vahi alla võtmisega tekkida reaalne oht tema elule.
Viru maakohus otsustas neljapäeval kinnipidamisasutusest välja lasta Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko. Põhjus peitub mehe halvas tervises, mistõttu võib vahi alla võtmisega tekkida reaalne oht tema elule.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.