• OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,01%63 484,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,15
  • OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,01%63 484,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,15
Kui riigikogu oleks 2007. aastal seadustanud majandusministeeriumi pakutud toetusmäärad taastuvenergia tootjatele, siis poleks AS Fortum Tartu koostootmisjaama rajama hakanud, kinnitas Fortum Tartu juht Mati Meos.
Meose sõnade kohaselt olid majandusministeeriumi pakutud määrade aluseks olnud energiaturuinspetksiooni arvutused palju madalamad võrreldes näiteks välisekspertidelt tellitud tasuvusuuringutega. Need uuringud esitati ka elektrituruseaduse muutmise seaduse menetlemise ajal majandusministeeriumile ja riigikogu majanduskomisjonile.
“Kui meie uuringuid ei oleks arvestatud, siis me koostootmisjaama ei oleks ka ehitanud. Sellist riski me võtta ei saanud,” ütles Meos, kes seaduse menetlemise ajal tegi riigikogus ka selgitustööd Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu esindajana.
“Toetus tuli lõpuks seaduses kõrgem, sest ühing esitas koondtaotluse, mis oli Väo jaama taotluse tasemel ning see oli Tartu Fortumi omast kõrgem. Ettevõtete, ühingu liikmete taotlus oli viia risk võimalikult väikeseks,” meenutas Meos.Kokku läks seitse aastat, et koostootmisjaamad hakkaksid toetust saama. Meie Tartust küll ühtegi erakonda ei toetanud, kinnitas Meos.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele