Koolitus, mis aitab päästa elusid

OÜ Kersti Võlu Koolituskeskus juhataja Kersti Võlu on veendumusel, et igaüks meist võiks olla võimeline tagama kannatanule elementaarse esmaabi andmist, kuna elus võib ootamatult ette tulla situatsioone, kus peab operatiivselt ja teadlikult tegutsema.

OÜ Töökeskkonna Haldus tegevjuht Annika Küüdorf lisab, et tööandjad on tegelikult üsna hoolsad ja vastutustundlikud ning üha sagedamini garanteeritakse kõigile kõrgema riskiastmega töötajatele esmaabikoolituste raames vajalikud teadmised-oskused. Näiteks ehitusettevõtete personali puhul.

Koolitusfirmad tõdevad samas kurbusega, et sageli saabutakse esmaabikursustele eelarvamusega, justkui tegu oleks tüütu kohustuse ja aja raiskamisega. Teisalt eelarvamused purustatakse ja koolitatavad mõistavad kursuse lõpuks teema olulisust.

Kursused jagunevad sisult kaheks - teoreetilises pooles räägitakse põhjalikult esmaabi olemusest ja osutamisest. "Jagatakse teadmisi haigestumistest ja ohuolukordadest. Kuidas ja missuguses olukorras tegutseda, tutvustatakse psühholoogilisi aspekte, detailset käitumist sündmuskohal jne," loetles Küüdorf. Sõltuvalt koolituse ülesehitusest võidakse kõnelda ka seadustest ja korralduslikust poolest ettevõttes.

Teises kursuse pooles kinnistatakse teooria praktikas. Õpitakse elustamist nukul, haavade ja luumurdude sidumist ning kannatanule õige asendi andmist, loetleb OÜ Juunika Koolitus tegevjuht Kristina Jürgensohn tegevuskava punkte.

Kursuste viimaste aastate arengutest rääkides peab Võlu korralduslikult poolelt olulisimaks tehnilist edasiminekut. "Praegu õppematerjalina kasutatavad videod on mitu korda efektiivsemad, võrreldes ajaga, mil õppematerjale esitleti igavatel tabelitel ning joonistel," on ta veendunud. Nii omandavad teoreetilise poole ka kõige skeptilisemad kursuslased hõlpsamalt.

Ka Jürgensohni sõnul on uuendusi vähe, tehnikad on jäänud samaks. Märgata võib aga enam šokiteraapia kasutamist. "Õppematerjaliks on erinevad hirmutavad verised ja reaalse tulega videod. See mõjub inimestele enam kui plakatid ja joonised. Selles suunas võiks areneda - tulevikus tasuks kasutada veelgi mõjuvamaid videosid," rääkis ta.

Esmaabi osutamise arengusuunaks on Küüdorfi sõnul lihtsus - reeglid muutuvad ja uuenevad pidevalt üha arusaadavamaks ja selgemaks. "Et esmaabi andja ei peaks pingsalt meenutama reegleid ja järjekordi. Enam ei pea elustades pulssi otsima, ega puhuma suust-suhu. Piisab südame masserimisest," rääkis ta. Süsteemi ühtlustamise eesmärgil on tehtud samme ka Euroopa tasemel. Muutuseks on ka psühholoogilise esmaabi lisandumine - kannatanuga suhtlemine ja viimase rahustamine.

Levinuim eksiarusaam esmaabi temaatikas on suhtumine, et usutakse, justkui minu ja minu kolleegide, sõprade ning perekonnaga ei juhtu õnnetusi ning kui juhtubki, siis keegi ikka oskab aidata. "Kui küsida inimeselt, kas ta oskaks esmaabi anda, kui näiteks tema lähedasega juhtuks õnnetus - uppumine, lämbumine - siis vastus on, et ega ei oska küll. Aga peaaegu iga juhtumi korral võib olla 3-5 minutit vääramatu tähtsusega, enne kui abi jõuab pärale," rääkis Jürgensohn.

"Firmajuht vastutab täielikult, et tema ettevõttes oleks nii tööohutuse kui ka esmaabi koha pealt kõik nõuded täidetud. Minu arust peaks aga iga eestlane, mitte ainult ettevõtja, läbima esmaabikoolituse, sest see on väärtuslik oskus ja me ei tea kunagi, kelle lähedasega võib midagi juhtuda," rõhutas Jürgensohn. Seega on see lisaks tööandja kohustusele vihje igaühe südametunnistusele.

Kursus on vajalik meist igaühele ja mitte ainult tööl, vaid ka eraelus, selles pole kahtlustki. Süsteemis on aga tegelikult üks suur puudus. Koolitustel õpetatakse küll aitama ehk teoreetiline pool ja töötajate teadmised võivad olla vägagi kõrgel tasemel, kuid kui puuduvad abi- ja kaitsevahendid, on põhjust tõsiselt järele mõelda. Paraku paljudes tööstusettevõtetes on nimetatud probleem igapäevane - puuduvad esmaabi- ja ka õnnetuste ennetamiseks vajalikud töökaitsevahendid ehk näiteks kiivrid ja prillid.

Hetkeolukorda võiks võrrelda väga vilunud tuletõrjebrigaadiga - meeskond oskab tuld kustutada ja on ülioperatiivne. Kui aga tuletõrjeautol bensiini pole, läheb keeruliseks, et jõuda sündmuskohale.

Esmaabikoolitus on igati vajalik nii töökohal kui ka igapäevases elus. Samal seisukohal on ka Rimi töötajad, kes esmaabikoolitusel on osalenud, koolitustele minnakse alati väga hea meelega.

Paljud töötajad on läbinud juba ka täiendkoolituse ning osalejad leiavad, et see on olnud igati vajalik, et meelde tuletada aastaid tagasi väljaõppekursusel õpitut.

Samuti on aastate jooksul muutunud mitmed esmaabiandmise võtted ja suunad, mistõttu täiendõpe on õigustatud. Esmaabiandjate koolituse läbimine annab kindlustunde ettevõtte töötajatele, et neid on õnnetuse korral abistamas väljaõppe saanud kolleeg. Samuti tunnevad osalejad ennast saadud teadmistega turvalisemalt ka igapäevases elus.