Swedbank tüürib lehmakarja pankrotti?

Väätsa Agro juht Tiit Tuuleveski on veendunud, et pank kardab pretsedenti, mis võib veerema lükata lumepalli, kus pankasid hakatakse probleemsete äriklientide omanike hulka suruma. "Meile on isegi läbi lillede mõista antud, et probleem pole niivõrd Väätsa Agros, kuivõrd pretsedendis," märkis ta.

Swedbanki Balti panganduse kõrgendatud äririski üksuse juhataja Eestis Lars Nilsson sõnas, et kui riigikohtu otsus on panga ja Swedbank Liisingu suhtes positiivne, jätkub Väätsa Agro restruktureerimine pankrotiprotsessi kaudu. "Pankrot ei tähenda ettevõtte likvideerimist, vaid moodust anda võlausaldajatele võimalus osa laenatud rahast tagasi saada ning proovida hoida ettevõtte elujõulist osa tegutsemas," sõnas ta.

Kõikide edasiste stsenaariumide puhul lähtub Swedbank eeldusest, et ettevõtet ei likvideerita, teatas Nilsson.

Nii Väätsa Agro juht Tiit Tuuleveski kui ka vandeadvokaadist saneerimisnõustaja Veikko Toomere on hämmingus, et pank on valimas pankrotimenetluse teed. Nende hinnangul on see pangale oluliselt kahjulikum kui osalus ettevõttes.

Tänavu kevadel kinnitas Pärnu maakohus vaatamata suurima võlausaldaja Swedbanki vastuseisule Väätsa Agro saneerimiskava, mille järgi Swedbanki 85 miljoni kroonisest võlanõudest 60 miljonit vahetatakse umbes 45protsendise osaluse vastu Väätsa Agros. Pank teatas seepeale lakooniliselt, et ei soovi piimatööstuse osalust, ning võttis kohtutee jalge alla.

Praeguseks on ringkonnakohus Pärnu maakohtu määruse tühistanud ning Väätsa Agro on haaranud viimsest õlekõrrest ja pöördunud riigikohtusse. Riigikohus pole veel otsustanud, kas võtab asja menetlusse.

Väätsa Agro saneerimisnõustaja on ringkonnakohtu määruses pettunud, kuna see põhines tema sõnul pelgalt saneerimisseaduse teksti grammatilisel tõlgendamisel ja jäi sisulise põhjenduseta.

Nimelt kujunes olukord Toomere sõnul selliseks, et ringkonnakohtus sai määravaks üksainus seaduses olev sõna. Pärnu maakohtus kaasati protsessi kaks eksperti, kellest ühe soovitas Väätsa Agro ja teise Swedbank. Eksperdid jäid eri arvamusele kava edukuse hindamisel ning kuna seadus ütleb, et kava heakskiitmiseks on vaja ekspertide - oluline on tähele panna, et sõna on seaduses toodud mitmuses - heakskiitu, otsustas ringkonnakohus tühistada Pärnu maakohtu määruse.

Toomere märkis, et kiiruga vastu võetud saneerimisseaduse eelnõu seletuskiri ütleb, et kui ekspertide arvamus läheb lahku, põhjendab kohtunik, miks ta üht või teist pidi otsustab. Antud juhul ei pea saneerimiskava koostajad viimast kohtumäärust piisavalt põhjendatuks ning loodavad riigikohtule.

Toomere ja Tuuleveski kinnitusel on piimaettevõtte ümber nii enne kui ka pärast Swedbanki otsust saneerimiskava vaidlustada tiirelnud kosilasekandidaate nii Eestist kui ka välismaalt. Samas on selge, et enne riigikohtu otsust vaevalt keegi Väätsa Agrosse investeerida julgeb.

Saneerimisseadus ütleb, et kohus kinnitab võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava, kui:

1) ei ole rikutud seadusest tulenevaid nõudeid.

2) ekspertide hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas.3) saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega.4) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga.Seadusest selgub, et piisab kahe eksperdi kaasamisest.

 

Autor: Piret Reiljan, Katariina Krjutškova