Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaheksa kuuga laekus maksutulu 41,7 miljardit

    Augusti lõpuks oli riigieelarvesse maksutulusid laekunud 41,7 miljardit krooni, mis on 67,5 protsenti planeeritust.

    Augustis laekus sellest 5,9 miljardit, mis on võrreldes rahandusministeeriumi suveprognoosiga ootuspärane. Eelmise aasta augusti lõpuks oli laekunud eelarvesse 41,4 miljardit krooni ehk 65,3% planeeritud maksutulust.
    Sotsiaalmaksu laekus augusti lõpuks 18 miljardit krooni, mis on 66,6% kavandatust. Augustis laekus sellest 2,3 miljardit ehk 2,5% vähem kui 2009. aastal. Kui kolmandas kvartalis võis eeldada hõive kasvu, siis neljandas kvartalis ei ole sesoonsusest tulenevalt välistatud hõive vähenemine võrreldes eelmise kvartaliga, mis avaldab mõju sotsiaalmaksu laekumisele. Järgnevatel kuudel on jätkuvalt oodata sotsiaalmaksu laekumise lähenemist eelmise aasta tasemetele.
    Füüsilise isiku tulumaksu laekus kaheksa kuuga 1,5 miljardit krooni, mis on 45,4% plaanitust. Tulenevalt tulumaksutagastuste mõju kadumisest on laekumised teisel poolaastal tavapäraselt suuremad kui aasta alguses.
    Augustis laekus füüsilistelt isikutelt tulumaksu 415,5 miljonit krooni ehk 8,2% vähem kui mullu. Lisaks hõive arengule mõjutab tulumaksu laekumist 2009. aasta tuludelt juurdemääratud tulumaks, mis on ligi 340 miljonit krooni väiksem kui eelmisel aastal ning kajastub suures osas oktoobri laekumistes. Kohalikele omavalitsustele laekus augustis füüsilise isiku tulumaksu 776,4 miljonit krooni ehk 3,8% vähem kui eelmisel aastal.
    Juriidilise isiku tulumaksu laekus kaheksa kuuga 2,2 miljardit krooni, mis on 89,1% riigieelarves planeeritust. Augustis laekus sellest 656,7 miljonit krooni, sealhulgas jaotatud kasumilt 616,9 miljonit ning erisoodustustelt 23,5 miljonit krooni. Võrreldes 2009. aastaga suurenes augustikuu laekumine 167,8% võrra, mis tulenes peamiselt Eesti Energia dividendide väljamaksmisest juulis. Seetõttu kujuneb august sellel aastal erinevalt eelnevatest aastatest suurima laekumisega kuuks.
    Käibemaksu on aasta algusest alates laekunud 12,9 miljardit krooni, mis moodustab 67,6% eelarves kavandatust. Augustis laekus käibemaksu 1,7 miljardit krooni, mis on 2,8% vähem kui 2009. Kuises võrdluses vähenesid augustis nii deklareeritud käibed kui käibemaksutagastused.
    Alkoholiaktsiisi on augusti lõpu seisuga eelarvesse laekunud 1,7 miljardit krooni ja eelarvest on täidetud 73,8%. Augustis laekus sellest 243,2 miljonit krooni. Võrreldes mullusega on kaheksa kuuga aktsiisi laekunud 3,9% rohkem. Kui deklareeritud õlle kogused ületasid eelmise aasta taset, siis kange alkoholi kogused augustis vähenesid.
    Tubakaaktsiisi on kaheksa kuuga laekunud 1,2 miljardit krooni ning eelarvest on täidetud 63,4%. Ka augusti lõpu seisuga ei ole kõik aktsiisitõusule eelnevalt soetatud varud ammendunud ning seetõttu võtab tavapäraste maksulaekumiste taastumine veel aega.
    Kütuseaktsiisi on augusti lõpu seisuga laekunud 3,7 miljardit krooni ja eelarvest on täidetud 76,8%. Augustis laekus sellest 487,7 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aastaga on kütuseaktsiisi augusti lõpuks laekunud 17,3% rohkem. Eelkõige on suurenenud diislikütuse ja eriotstarbelise diislikütuse deklareeritud kogused.
    Ettemaksukonto muutus vähendas augustis laekunud maksusummasid 125,8 miljoni krooni võrra. Ettemaksukonto muutus näitab maksete tegemise ja nende tekkinud maksukohustuste katteks kasutamise vahet. Konto negatiivne muutus viitab, et augustis tehti uusi ettemakseid vähem kui varasemaid ettemakseid ära kasutati.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.