Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sõõrumaa müüs tüki energiaärist ärikaaslastele

    Suurärimees Urmas Sõõrumaa müüs osa oma energeetikakontsernist BEN Energy, põhjendades müüki asjaoluga, et tal ei olnud aastaga käivet seitsme- ja kasumit viiekordistanud BEN Energy tütarfirmale enam midagi pakkuda.

    Äripäeva rikaste edetabelis 1,28miljardilise varandusega 11. kohale platseerunud Urmas Sõõrumaa on U.S. Investi ja BEN Energy kaudu müünud kolmandiku BEN Energy kontserni kuuluvast OÜ Baltic Energy Partnersist ja sama palju OÜ Baltic Energy Service'ist osaühingutele Gravel ja And.
    Äripäeva hinnangul võis kolmandiku hind küündida 50-100 miljoni kroonini.
    Ärimees Urmas Sõõrumaa põhjendab müüki sellega, et tal ei olnud enam ettevõtete vastu sisulist huvi. "Mina isiklikult sinna enam lisandväärtust anda ei suuda ja mul on alati olnud komme ärides, kus ma olen, olla kontrollival positsioonil. Noh, sel äril on kindlasti perspektiivi, aga enamusosanike ja tegevjuhtide peas ja võimes see äri peitubki," rääkis ta.
    Hinnast rääkida ei taha
    Sõõrumaa ei ütle, kui palju kahe ettevõtte müügist teenis. "Mis ma sest ikka räägin. Neid asju ei kommenteerita," märkis ta vaid.
    Äripäeva hinnangul võis kolmandiku Baltic Energy Partnersi ja Baltic Energy Service'i hind küündida 50-100 miljoni kroonini.
    Kas see hinna suurusjärk on õige? Sõõrumaa jääb hetkeks mõttesse. "Mis me sest ikka räägime. Oli, mis oli," ühmab ärimees.
    Seevastu värske ettevõtete suuromanik Peeter-Jass Pikk on jutukam. "Omanikeringi ümberstruktureerimisest ja erinevatest mõjudest olime rääkinud võib-olla pool aastat. Kuna enamik peamistest koostöö põhimõtetest sai kokku lepitud juba aastaid tagasi, siis pärast põhimõttelist kokkulepet ei olnud erilist vajadust kaubelda ega tingida, sest pooled juhindusid ning pidasid kinni varasematest kokkulepetest," rääkis Pikk.
    Pikk kiitis Sõõrumaad, lisades, et "kõike pole paberile alati vaja pannagi, kui sõna peab".
    Avatud turg lükkas liikvele
    Ettevõtja sõnul suurendasid nad ettevõtetes osalusi kindlasti seetõttu, et avanenud elektriturutingimustes paremini tegutseda.
    "Osade ost tundus mõistlik. Ettevõtetesse uusi omanike ei tekkinud. Sisuliselt suurendasime osalust enda põhitegevuse valdkonnas. Nii energiakaupleja Baltic Energy Partners kui ka portfellihaldur Baltic Energy Services on näidanud jätkusuutlikku kasvuvõimet ning saavutanud finantsvõimekuse, mis võimaldab teenuseid pakkuda Balti riikide suurimatele energiatarbijatele ja tootjatele," rõõmustas Pikk.
    Baltic Energy Partners jätkab Pika sõnul energiakauplejana peamiselt Balti riikide ja Põhjamaade elektriturgudel, kuid eesmärk on suurendada kaubandusmahtu ka teistel turgudel ja teiste energia liikidega.
    Pikk ei taha samuti täpsest ostuhinnast kõnelda. "Osapooled leppisid kokku, et ostuhind jääb asjaosaliste teada ning seda laiemalt ei kommenteeri. Kuna tehing toimus, ju siis sobis hind mõlemale poolele," lisas ta muheldes.
    BEP seljatas Eesti Energia kohtus
    Viru maakohus kohustas tänavu aprillis Eesti Energia Narva Elektrijaamu maksma Urmas Sõõrumaale kuuluvale Baltic Energy Partnersile 3,1 miljonit krooni kahjutasu, sest monopol keeldus viimasele elektrit müümast.
    Tüli algas 2008. aasta veebruaris, mil Eesti Energia elektrijaamad keerasid kahel Baltic Energy Partnersi (BEP) kliendil elektri kinni, nõudes, et nad sõlmiksid ka avatud elektritarne lepingu Eesti Energiaga.
    Nimelt ostsid võrguettevõtjad AS Kulon ja Sagro Elekter OÜ määratud tarne lepingu alusel elektrienergiat Eesti Energialt, avatud tarne lepingu olid aga sõlminud BEPiga.
    Et väikesed võrguettevõtted Eesti Energia nõudmist ei täitnud, katkestaski Narva Elektrijaamad nende määratud tarnega varustamise 2008. aasta 1. veebruarist 20. maini.
    Mõlemad firmad ja Baltic Energy Partners pöördusid konkurentsiametisse taotlusega kohustada Narva Elektrijaamu tarneid taastama. Pärast konkurentsiameti ettekirjutust mullu suvel ja 250 000kroonise trahvi määramist taastas Eesti Energia elektrivarustuse.
    Harju maakohus tühistas siiski trahvi väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu, konkurentsiamet kaebas maakohtu otsuse riigikohtusse.
    Pärast seda pöördus Baltic Energy Partners ka Viru maakohtusse ja nõudis Narva Elektrijaamadelt aja eest, mil ta pidi Sagrole ja Kulonile lepingus kokkulepitust kallimalt elektrit hankima, 2,6 miljonit krooni kahjutasu ning 500 000 krooni viivist.
    Eesti Energia Narva Elektrijaamad hagi ei tunnistanud, kinnitades, et nad ei vastuta Sõõrumaa firma äririskide eest.
    Kohus aga leidis, et Sagro Elektrile ja Kulonile tarneid peatades tekitasid Narva Elektrijaamad BEPile varalise kahju.
    mis on mis
    Baltic Energy Partners OÜ
    2006 asutatud Eesti erakapitalil põhinev energia- ja emissioonikaubanduse ning konsultatsiooniteenuseid pakkuv ettevõte.Eesmärk on saada juba sel aastal omal alal juhtivaks ettevõtteks Balti riikides.Omab koos tütarettevõtetega elektri ostu-müügi tegevuslube Eestis, Lätis ja Leedus.Hakkas esimese eraettevõttena Eesti Energia kõrval Eestis elektrienergia bilansihaldusteenust pakkuma.
    Ostjad
    OÜ Gravel omanik on Peeter-Jass Pikk, senine Baltic Energy Partnersi juhatuse liige.OÜ And omanik on Priit Mikelsaar, senine Baltic Energy Service'i pisiomanik ja nõukogu liige ning Baltic Energy Partnersi nõukogu liige.
    Autor: Kadri Paas, Silvia Kruusmaa
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.