Juhtkiri: Pusle nimega Sõõrumaa ärid

Heidame pilgu ajalukku. 2004. aastal, mil Tallinn oma tollal ainsa tulu tootnud ettevõtte, ASi Signaal enampakkumisel maha müüs, oli Sõõrumaa igati puhta renomeega ettevõtja. Ei räägitud veel tema trikkidest Eesti poliitilise ladvikuga, polnud veel tema pealinna koolide remontimise-rentimise projekte jne.

Kuid stopp! 2004. aasta veebruaris kirjutasime juhtkirjas, et Äripäeva meelest on Tallinna linna ja Falck Eesti vahel sõlmitud parkimisleping linnale kahjulik ja see tuleb lõpetada. Et kuna ei linnaametnikel ega ka Falckil pole aimugi, kui paljude teenuste osutamiseks on nad omavahel käed löönud, tuleb üle vaadata ka muud linna ning Falcki vahel sõlmitud lepingud. Õhus olid ka kahtlused, et linn on teenuseid Sõõrumaa firmadele n-ö kätte mänginud. Samal ajal selgus ka, et üks Sõõrumaa firmadest tahaks Linnahalli ära osta, see maha lammutada ning mereäärsele maalapile rajada elumaju, büroosid, kohvikuid-restorane ja jahisadama.

Ühesõnaga, avalik arvamus hakkas Sõõrumaa suhtes kurjaks muutuma. Kuna kasumliku linnaettevõtte (koos eeldatavalt pika ja soodsa kliendilepinguga) ostmine oleks kindlasti taas kisa tõstnud, võis ostja valida teise, varjatud tee.

Ning praegu, mil kaitsepolitsei uurib linnaametnikele pistiseskandaaliga seoses muude ettevõtete seas ka Signaali tegemisi, võiks Sõõrumaa end varjatud osaluse soetamise eest topelt tänada. Kui poleks Äripäeva, kes tänases lehes juhib tähelepanu mitmetele seostele Signaali salapärase omaniku ja Urmas Sõõrumaa vahel. Tegelikult see ju ongi üks ajakirjanduse eesmärke – rahval on õigus teada, mida tema rahaga tehakse.

Kuid mis saab Sõõrumaast? Mitte midagi. Pole vist vaja mainida, et ta on üks suuremaid erakondade rahastajaid. “Pole vahet, mis värvi lips on linnapeal – Sõõrumaa on osanud hoida häid suhteid igaühega,” nentisime oma juhtkirjas 2004. aastal ning see mõttetera pole tänaseni hapuks läinud.

Autor: 1185-aripaev