Pendel nurjas äri

U.S. Investi ainuomanik Sõõrumaa leidis aasta tagasi, et sellisel kauplusekontseptsioonil oleks sealkandis šanssi edukalt läbi lüüa. Ukrainlaste elu võiks võrrelda 10-12 aasta taguse Eestiga.

Inimesed ostavad toidukaupu turult ja otse tänavalt kastidest. Miks mitte harjutada miljonid kiievlased hoopis Eesti suurärimehe odavpoodides käima.

Mõeldud, tehtud. Sõõrumaa rääkis mõttest enda kauaaegsele tennisepartnerile Eestis, aastaid tagasi Säästumarketi ketile elu sisse puhunud, praegu sisustuskaubamajade Home4You omanikule Maldar Mäesalule, kellele esialgsetest kõhklustest hoolimata mõte viimaks meeldima hakkas.

Suurärimees lennutaski Mäesalu Ukrainasse, kes veetis seal pea 12 kuud. Esimesed poed oleks pidanud uksed avama hiljemalt selle aasta lõpus.

Kauplused plaaniti avada aktiivse liiklusega piirkondades, elamukvartalite keskel ja suurte magistraalide ääres.

Praegu USAs viibiv Sõõrumaa ütles, et tegeleb Kiievis jätkuvalt nii kaubanduses kui ka muudes huvitavates ärisuundades võimaluste otsimisega.

"Selle aastaga, kui oleme Kiievis turgu uurinud, on nii seal kui ka mujal maailmas üht-teist muutunud. Ajaga peab kaasas käima ja leidma võimalikult optimaalseid ja olukorrale vastavaid lahendusi igas valdkonnas, kaasa arvatud kaubanduses," tähendas Sõõrumaa.

Ettevõtja eitas, justkui oleks ta veel aasta tagasi ainult Säästumarketi-laadsest poeketist unistanud.

"Esiteks ei ole ma kunagi öelnud, et see võiks ainult säästukett olla. Kindlasti on olnud kaalumisel ka teised formaadid. Kunagine säästuketi kontseptsioon, mis Eestis hästi toimis, on jätnud ajalukku hea näite eduloost. Tõenäoliselt ei oleks täpselt sama kontseptsioon praeguses Eestis aga enam nii edukas. Miks see peaks siis mujal maailmas sama edukas olema? Paljud supermarketid ju toimivadki juba säästukettide põhimõttel. Kaubanduse võtmesõnad on muutunud ja ärikontseptsioone peaks hindama praeguse turuolukorra järgi," leidis Sõõrumaa.

Kui Maldar Mäesalule helistasin ja küsisin Sõõrumaa säästuketi rajamise kohta, kinnitas ta, et Sõõrumaal oli tõepoolest mõttes Kiievis odavpoodide kett luua.

"Ukrainlaste ostujõud on vilets. Discounter-tüüpi poed oleksid sealset turgu heas mõttes üllatanud. Ka minuga koos projekti vedanud ukrainlased uskusid poodide edusse. Nad käisid ka Eestis Säästumarketitega tutvumas," rääkis Mäesalu. Plaaniti kasutada rendipindu.

Tema sõnul olid nad tänavu suve alguseks jõudnud nii kaugele, et ette olid valmistatud poodide eskiisprojektid ja erinevad allkirjastamisvalmis lepingud.

Juunis, vahetult enne seda, kui Sõõrumaa oleks pidanud projekti rahastajana lepingud allkirjastama ja seejärel kaupluste rajamise eest maksma asuma, tekkis ootamatu tõrge.

"Urmas muutis äkitselt meelt. Tema arvates ei olnudki enam säästupoed perspektiivikad. Ta leidis, et peaks hoopis mingisugust muud kontseptsiooni ajama hakkama. Ta küsis, kas oleme ikka kindlad, et poed asuvad heades kohtades," meenutas Mäesalu.

Sõõrumaa tunnistas, et üldine majanduskriis on mõjutanud kõiki ettevõtjaid. "Seepärast tuleb praegustes oludes veelgi põhjalikumalt analüüsida ja kaaluda kõiki võimalikke projekte. Ka töö võimaliku kaubandusprojektiga jätkub," kinnitas ärimees.

Mäesalu väitel rääkis Sõõrumaa aga teda hoiatanud kõhutundest.

"Eks kõik, kes Urmast vähegi tunnevad, teavad, mille abil tema kõhutunne kujuneb. Ei saa teda ju ka hukka mõista seepärast, et mõnel inimesel kujuneb kõhutunne analüüsi ja loogilise mõtlemise abil, teisel aga mõne vidina kasutamise järel," mõtiskles Mäesalu.

Ta teab, et enne seda, kui Sõõrumaa ta Ukraina poeprojekti vedama kutsus, "pendeldati" ka tema sünnikuupäev üle.

"Teate, ma olen mehaaniku haridusega. Tean, kuidas liikumine tekib. Mind on ka pärast pikka veenmist ja vestlusi raske uskuma panna seda, et kusagil ei ole energeetiline väli piisavalt sobiv just seetõttu, et mingisugune vidin justkui midagi näitab. Kui inimesed näiteks liiguvad tänaval põhja-lõunasuunaliselt, siis ei ehitaks te ju poe sissekäiku lõuna poole ainuüksi seetõttu, et seal on energiaväli põhjapoolsest uksest parem," tõi Mäesalu näite.

Sõõrumaa ei ole tõepoolest kunagi salanud, et tema otsuseid mõjutavad astroloogiline sünnikaart, horoskoobid, pendel ja muu paljude jaoks uskumatu esoteerika.

Miks Sõõrumaa hakkas kahtlema, kas projektijuhi valitud kaupluste võimalikud asukohad ikka on energeetiliselt piisavalt head?

"Tõsi, et ma pean nendest asjadest lugu, aga iga asi omal kohal. Ma ei saa aru, miks peaks neid otseselt seostama poeketiga ja kaubandusäriga?" küsis Sõõrumaa vastu.

Tema hinnangul ei ole asukoht ainus tegur, mille alusel otsuseid teha.

"Oluline on kogu ärimudel - kas seda on põhjalikult analüüsitud ja kas see on vastavas keskkonnas töövõimeline. Ma ei ole isegi käinud enamiku poodide asukohtades, rääkimata energeetika mõõtmisest. Küll aga, kui mõni pood mingis asukohas on mõne aasta jooksul mitu korda pankrotti läinud, siis kindlasti tõstatab see küsimusi," märkis miljardär.

Üks on aga selge. Mäesalul ei olnud Ukrainas enam midagi teha. Mees pakkis asjad ja sõitis Eestisse tagasi. Selle kuu lõpus sõidab ta veel kord Kiievisse, et projekt enda jaoks viisakalt lõpetada.

Urmas Sõõrumaa ei ole enda astroloogia- ja müstitsismihuvist kunagi saladust teinud. Kaks aastat tagasi rääkis ta näiteks Postimehes, et teda astroloogia huvitab.

"Kui natuke mõelda ning inimest ja tema käitumist vaadata, siis saab suure tõenäosusega öelda, millal ta sündinud on. Ma oskan seda rohkem kui keskmine Eesti inimene, aga loomulikult vähem kui spetsialist," rääkis ta toona.

Sõõrumaa analüüsis Postimehes isegi Tallinki ühe omaniku Ain Hanschmidti iseloomu. Ärimehe sõnul on Skorpioni tähtkujus sündinud tihti juhi tüüpi, lisaks autoritaarsed.

"Julgen öelda, et ka Hanschmidt on tüüpiline juht. Kuna ta on sündinud 1961, siis on ta veel härja-aasta Skorpion - kõva töörügaja ja samas liider," rääkis Sõõrumaa.

Maldar Mäesalu

1990ndatel Haapsalus asuva tekstiilitootja ETK Triin tegevjuht1998 lahkus Selverist1999 avas Eesti esimese Säästumarketi2001 Säästumarketi omanikud müüsid osaluse soomlaste Kesko Foodsile, Mäesalust sai jälle palgatöötaja2002 lahkus ASi Kesko Eesti tegevjuhi kohalt (asus sellele kohale 1.01.02).2003 asus tööle ehitusmaterjale ning kodu- ja aiakaupu müüva Ehitus Service OÜ tegevjuhina (oli selles ametis kuni 2005. aasta lõpuni)2006 asutas ASi Evelekt ASis Sisustuskaubamaja, 2007 SIA Home4you Latvia2008 omandas ASi Evelekt 100% osaluse ettevõtetes Sisustuskaubamaja Tähesaju OÜ ning SIA Home4you Latvia. SIA Home4you Latvia ostuga ostis AS Evelekt välja vähemusosaluse kontserni omakapitalis.2009 Äripäeva rikaste edetabelis 126 miljoni krooniga 251. kohal