Uudised
Kadri Paas
4. oktoober 2010 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kärpekäärid halastasid ametnikele

Järgmise aasta riigieelarve seletuskirjast selgub, et mullu ehk kriisiajal langes riigisektoris keskmine arvestatud palk võrreldes 2008. aastaga 5,7%. Kõige rohkem langes palk riigi ametiasutustes. Seal küündis palgakulude langus 14%-ni. Samas vähenes 58 avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja sihtasutuste palgakulud keskmiselt kõigest kaks protsenti.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tuleb riigiteenistujate palkade kohta hinnangut andes arvestada, et ministeeriumi puhul on tegu enamasti kõrgharidusega ja konkursiga valitutega Tallinnas, mitte keskmise palgasaajaga. "Ministeeriumides ei ole kokkuhoid mannetu, ehkki rahandusministeerium ei ole rahul," ütles Ligi.

Rahandusministeeriumi andmetest selgub, et ministeeriumi töötajatest veelgi paremini on kriisiaastatel läinud erinevate sihtasutuste töötajatel. Nimelt ei küüni ühegi ministeeriumi keskmine palk sama kõrgeks kui näiteks Eesti Koostöö Kogus makstav tasu.

Enam kui 33 800kroonine keskmine palk endise suhtekorraldaja Peep Mühlsi juhitavas nelja töötajaga sihtasutuses on isegi kõrgem kui Eesti IT-valdkonna 31 000kroonine igakuine sisstulek.

Peep Mühls ütles, et nende selle aasta I kvartali keskmine palk oli 27 300 krooni, millest 30% moodustas välisfinantseerimine. Tol hetkel töötas sihtasutuses viis inimest.

"Tõenäoliselt arvutab rahandusministeerium meie nii kõrge keskmise palga välja tervikuna palgafondi suurust arvesse võttes. Võtab numbri ja jagab selle töötajate arvuga läbi, arvestama, et meie palgafondis on ka mõningad eksperttasud ja koondamisega kaasnevad lahkumiskompensatsioonid, mis lihtsustatult arvestades kergitavadki keskmise palga nii kõrgeks," selgitas Mühls.

Tema sõnul koondas ta mullu kaks inimest ning asemel tuli üks uus töötaja. Sel aastal on koondatud üks inimene.

"Eelmisel aastal me preemiaid ei maksnud, kaotasime auto kompensatsiooni, vähendasime töötajate palku 10%. Näiteks minu palk langes 45 000 kroonilt 40 500 kroonile," räägib Mühls.

Ta ütleb, et viimaste aastate jooksul on nende riigipoolset eelarvet vähendatud kolmandiku võrra, mistõttu on nad pidanud otsima välisfinantseeringuid.

E-Tervise sihtasutus ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital võivad samuti uhkeldada märksa kõrgema keskmise palga tasemega kui kõik ministeeriumid, riigiasutused, ametid või inspektsioonid.

E-Tervise töötajad teenivad kuus keskmiselt 29 357 krooni ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kuus töötajat eesotsas Agu Laiusega keskmiselt 25 000 krooni. Seda on sama palju kui riigikantseleis.

Riigieelarve seletuskirjas seisab, et "üldjuhul on keskmised palgad sihtasutustes kõrgemad kui hallatavates asutustes, samuti ületavad sihtasutuste palgatasemed sama valitsemisala ministeeriumi ametite/inspektsioonide palgatasemeid".

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri kt Marek Helm nendib, et ajal, kui 2008-2010 toimusid riigiasutustes ulatuslikud palgakärped, ei puudutanud need samaväärses ulatuses sihtasutusi ja avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. "Mitu valitsemisala küll kärpis tegevuskulusid võrdselt kõigilt asutustelt, olenemata nende juriidilisest staatusest. Kulude kokkuhoiu üks võimalus on kärpida ka tegevuskulusid," lisab Helm.

Ka koondamiste poolest jäi avalik sektor erasektorile alla. Mullu vähenes töötajate keskmine arv võrreldes 2008. aastaga kohalikes omavalitsustes 0,8% ja riigisektoris 3,9%.

Mart Nõmper, Rödl & Partner OÜ

Tegemist on statistikaga, mis toob meelde vana teadmise suurtest ja väikestest valedest ning statistikast.

Keskmine palk on jagatis palgakulu ja töötajate arvu vahel. Sellest tulenevalt võib keskmine palk isegi siis muutuda, kui tegelik palk üldse ei muutu, kuid muutub inimeste arv.

Tiit Kuuli, Oma Grupp

Tunnustades valitsuse tegevust eelarvetasakaalu poole püüdlemisel arvan siiski ,et viimase paari aasta riigiametnike palgatase on olnud põhjendamatult kõrge ja tööjõuturu olukorrale mittevastav.

Arvo Kivikas, Ilves Extra

Palgatase avalikus sektoris rõõmustab, sest hästimakstud töötaja suudab osta meie suhteliselt kallist toodangut.