Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuamet: turvamata postkasti omanikud hoiatagu!
Kui postkast pole turvaline, tuleb maksuametnikke lihtkirjade saatmise eest hoiatada, selgitas Mati Makkari ja andmekaitse inspektsiooni kohtuvaidlust kommenteerinud maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Villy Lopman.
Maksuametiga saab kokku leppida sedagi, et paberitele minnakse alati isiklikult järele, need saab kätte maksumaksja esindaja või tulevad dokumendid kohale e-postiga.
Järgneb Villy Lopmani kommentaar lühendamata kujul.
Maksumenetlus tugineb maksumaksja ja riigi koostööle. Maksumaksja on reeglina oma maksuasjades parim infoallikas ja seetõttu kohustab seadus nii maksumaksjat kui ka maksuhaldurit tegema omavahelist koostööd. Igasugune koostöö eeldab aga eelkõige usaldust. Just usaldussuhte loomise ja säilitamise eesmärgil kohustab seadus maksu- ja tolliametit hoidma saladuses kõiki andmeid, mis on saadud maksumaksjalt maksumenetluse käigus. Saladuse hoidmise kohustus ei lõpe isegi ametniku töökoha vahetusega. Samas ei keela mitte miski maksumaksjal endal avalikult rääkida oma käimasolevatest või lõppenud maksuasjadest. Saladuse hoidmise kohustus kehtib seega vaid maksu- ja tolliametile ning selle tänastele või endistele ametnikele. Kokkuvõttes võib öelda, et maksusaladuse hoidmine ja kaitsmine on maksu- ja tolliameti püha kohustus, mis peaks tagama usaldusliku ja avatud suhtlemise ning vältima teatud faktide varjamist mitte maksukohustuse hirmust, vaid eraelu või ärisaladuse avalikuks saamise kartusest.
Maksusaladusega ümberkäimine igapäevastes toimingutes sõltub iga üksikjuhtumi eripärast ja siin on maksuhalduril võimalik kaaluda ühe või teise lahenduse poolt- ning vastuargumente. Näiteks on maksu- ja tolliametil seaduseandja tahte kohaselt võimalik valida dokumendi kättetoimetamise erinevate viiside vahel, postiga kas siis liht- või tähtsaadetisena. Kuna maksuhaldur on maksumaksja rahast finantseeritav asutus, on ühelt poolt argumendiks ühe või teise saadetise kulukus, teisalt ka toimingu turvalisus. Kui maksumaksja on äriregistris või suhtluses maksuhalduriga nimetanud postiaadressi ja pole seejuures juhtinud tähelepanu vastava aadressiga seotud turvaprobleemidele, on mõistlik eeldada, et posti turvaline kättesaamine on tagatud. Niisuguses olukorras võib olla õigustatud maksusaladust sisaldava dokumendi edastamine lihtsaadetisena. Seejuures ei tähenda lihtsaadetis seda, et selles sisalduv teave oleks muudetud avalikuks ja maksusaladus oleks paljastatud. Nimelt on nii täht- kui ka lihtsaadetises sisalduv sõnum kolmandate isikute eest ühtviisi kaitstud karistusseadusest tuleneva karistusähvardusega.
Eeltoodu tähendab aga vaid seda, et seaduse järgi ei ole lihtsaadetise kasutamine maksusaladuse rikkumine. Samas on maksusaladusega ümberkäimise viis hoopis enamat kui vaid formaalsete seaduse nõuete täitmine. Tegemist on ju maksuhalduri ja maksumaksja usaldussuhte loomise ning hoidmise küsimusega. Sellest tulenevalt sõltub dokumendi kättetoimetamise viis ka konkreetse maksumaksja soovidest ja võimalustest. Näiteks võib maksumaksja tulla dokumentidele maksu- ja tolliametisse ise järele, saata dokumente ära tooma oma esindaja, tellida dokumendi mööda elektroonilist kanalit või põhistada mõne muu kättetoimetamise viisi asjakohasust. Seega saab iga maksumaksja teatud määral ise valida, mil viisil ja kuidas tema maksusaladust sisaldavaid dokumente koheldakse. Siin tuleb vaid silmas pidada, et see soov saaks riigile enne teada antud kui avastatakse, et maksuhaldur ei teagi postiaadressi muutumisest või postkasti amortiseerumisest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.