Kadrin Karner • 7. oktoober 2010 kell 10:50

Kindlustaja: võitjat "karistatakse" õigusabikuludega

Kohtu tänane otsus hüvitada õigeksmõistetud Toomas Toolile ja Karoly Kirberile vaid alla 10% menetluskuludest on tüüpiline näide kohtuvaidluse võitja karistamisest ebaõiglaselt kopsakate õigusabikuludega, leidis õigusabi kindlustusseltsi D.A.S. Eesti juht Maiko Kalvet. 

Kalveti sõnul on täna Eestis levinud kohtupraktika, kus vastaspoolelt ei mõisteta välja sugugi kogu õigusabikulu kuigi seadusega kehtestatud piirmäär seda võimaldaks. „See, et kohus pidas mõistliku suurusega menetluskuluks kummagi mehe puhul vaid 50 000 krooni, ei kohusta Tooli ja Kirberi advokaate automaatselt oma õigusabiarveid rohkem kui 90% ulatuses tühistama,“ selgitas Kalvet. „Nii võibki tekkida olukord, et õigeksmõistetud peavad end ebaõiglaste süüdistuste eest kaitsmiseks ning tõe ja õiguse jaluleseadmiseks oma taskust juurde maksma ligi miljon krooni. Kuna prokurör on lubanud tänase õigeksmõistmise ringkonnakohtus vaidlustada, võib see summa suure tõenäosusega veel kasvada.“

Kalveti hinnangul ei täida seaduses sätestatud õigusabikulude hüvitamise piirmäärad oma eesmärki, vaid pigem tekitavad juurde ebaõiglust. „Seadusandja on ilmselt püüdnud ära hoida seda, et advokaadid kirjutaksid oma teenuste eest ülepaisutatult suuri arveid ning rikastuks kohtus kaotajate arvelt,“ selgitas Kalvet.

„Kahjuks näitab kohtupraktika, et tulemuseks on oma õiguste eest seisva inimese "karistamine" suurte õigusabikuludega isegi siis, kui ta saavutab kohtus õiguse jalule seadmise. Hetkel maandab vaid ennetav õigusabikulude kindlustamine osaliselt need riskid nii kohtuvõidu kui ka -kaotuse korral, kuid see ei ole normaalne, et põhiseadusliku kohtusse pöördumise õiguse tagamiseks tuleb osta kindlustus.“

Kalveti sõnas, et kohtuvaidlused on ka erineva keerukusastmega. „Ühtse piirmääraga neid asju õiglaselt lahendada ei saa nagu valitsuse määrus täna sätestab,“ lausus ta. „Vahel kulub lihtsalt oma õiguste eest seismiseks rohkem aega ka õigusabile ning see ei peegeldu sugugi tsiviilhagi hinnas. Pigem sõltub see vaidlusalusest õigusvaldkonnast ning kahju põhjustanud vastaspoole käitumisest, näiteks kas püütakse kohtuasja iga hinna eest venitada ning oma süüd tunnistamata kõik kolm kohtuastet vaidlusega läbi käia. Ebanormaalne on ka see, et kohtukulude hüvitis võib laekuda alles aasta pärast vaidluse lõppu, kuna nii kaua võib kesta eraldiseisev menetluskulude kindlaksmääramise vaidlus.“

Kohtus väljamõistetud ebapiisavate õigusabikulude suhtes on rahulolematust avaldanud ka justiitsminister Rein Lang ning Eesti Advokatuur.

Hetkel kuum