• Jaga lugu:

    Orlov skeemitab Narvas

    Orlovi tundvad inimesed iseloomustavad teda kui energilist ja haritud meest. Peterburi Balti Riiklikust Tehnoloogiaülikoolist on tal inseneriharidus, lisaks on õppinud tööstuse rahvusvahelist juhtimist.
    Suurt äri ta Narvas ei aja, kuid teenib erinevate linnaga seotud projektide pealt. Lisaks saab renditulu kahtlastel asjaoludel linnalt saadud kinnisvaralt.
    "Igast asjast oskab ta endale kasu lõigata," iseloomustab Orlovi endine erakonnakaaslane, Narva volikogu üks väheseid opositsionääre Nadežda Sinjakova.
    Orlov oli pikki aastaid Narva keskerakondlasest linnapea Tarmo Tammiste nõunik linnaarengu ja projektide alal.
    2008. aasta suvel otsis kaitsepolitsei Orlovi kabineti linnavalitsuses läbi. Küsisin siis volikogu esimehelt Mihhail Stalnuhhinilt, kuidas ta hindab Orlovi tegevust.
    "Raske on hinnata. Ma ei ole ärimees, olen olnud õpetaja. Ettevõtjad, keda tunnen, kasutavad ära iga võimaluse, et raha teha," vastas Stalnuhhin toona mõtlikult aknast välja vaadates.
    Orlovi elukaaslane Sofja Homjakova oli sel perioodil Narva abilinnapea ning üks neist, kelle pärast kaitsepolitsei piirilinnas läbiotsimisi korraldas.
    Homjakovat süüdistatakse korruptsioonikuriteos, kohtuistungi alguseni on jäänud veel mõni nädal. Ka linnapea Tammiste sai sel kevadel korruptsioonikuriteos kahtlustuse, küll ühe teise asjaga seoses.
    Kui Äripäev soovis Vadim Orlovilt küsida täna ilmunud loo tarbeks kommentaare, siis kasutas ta ajakirjanikuga suheldes nii meelitamis- kui ka ähvardamistaktikat.
    "Tahaksime Teid tänada antud võimaluse eest kirjutada oma saavutustest sellise väärika äriajalehe nagu ÄP lehekülgedel…Samuti on meeldiv, et eestikeelse ajalehe ajakirjanik on valmis kirjutama sellest, kuidas Narvas, traditsiooniliselt ülejäänud Eestist isoleeritud venekeelses regioonis, edeneb selline mitte lihtne tegevus nagu ettevõtluse arendamine, eriti kui arvesse võtta majanduslikku olukorda," kirjutas ta esimeses kirjas.
    "Samuti soovin pöörata Teie tähelepanu ühele, minu arvates, väga tähtsale asjaolule. Käesoleval ajal peab SA Narva Tööstuspark läbirääkimisi ühe suure välisinvestoriga, kes planeerib teha Eestisse investeeringuid umbes 20 miljonit euro ja luua 400 töökohta. Peale SA Narva Tööstuspark, läbirääkimistes antud investoriga on huvitatud ja osalevad ka EAS, Töötukassa ja Eesti pangad. Iga Teie poolt kontrollimata info võib tekitada negatiivset avalikku vastukaja ja seada ohtu nende investeeringute teostatavus.
    Omalt poolt, arvestades Teie küsimuste iseloomu, arvan, et mul on ka õigus esitada vastuküsimused:
    Kes tellis Teilt artikli Vadim Orlovi ja SA Narva Tööstuspark kohta?
    Kas Teile lubati selle eest maksta ja kui palju?
    Kas võib pärast seda pidada Teie ajalehte erapooletuks? Ja kuidas suhtub Teie ajalehe peatoimetaja "tellitud, ühekülgsete" artiklite avaldamisse?," ründab Orlov juba järgmises Äripäevale saadetud kirjas.
    Temaga seotud tehingute kommenteerimise asemel saime lõpuks vastuseks hoopis lehekülgede kaupa materjale, milles kirjeldatakse Narva tööstuspargi tulemusi.
    Eestis on Narva tööstusparki kaasatud kaks suurt investorit investeeringute kogusummaga 40 mln eurot. Üks tehas on juba ehitatud ning see lubas säilitada 200 töökohta ja luua 100 uut. Teist tehast hakatakse ehitama, mis lubab juba lähemal ajal luua ligikaudu 100 ajutist vakantsi ehitussektoris ning 450 püsivat vakantsi investeerimisfaasi lõppedes. Juba praegu on Eesti väliskaubandusbilanss kaasatud investorite abil suurenenud 100 mln krooni aastas, ning suureneb veel 450 mln krooni aastas pärast teise tehase käivitamist.
    Kokku on kaasatud viis välisinvestorit. Ettevõtluse infrastruktuuri arendamiseks Narvas on kaasatud 42,1 mln krooni ELi struktuurifondidest finantseeritavate programmide vahenditest. Seitse olemasolevat inkubatsioonifirmat suurendavad Eesti väliskaubandusbilanssi juba praegu aastas 11 mln krooni võrra, kahe aasta pärast suurendavad 87 mln krooni võrra. Firmades-inkubantides töökohtade koguarv kahe aasta jooksul on 54.
    Klastrite arenguprojektid säilitavad 680 töökohta ning on eelduseks veel 250 töökoha loomiseks.
    Ette on valmistatud 13 taotlust Ida-Virumaa ettevõtete arenguprojektide jaoks, nende põhjal on kaasatud 3 562 831 krooni toetust.
    Nagu näete, on esimesed tulemused juba olemas, kuid me loodame Narva tööstuspargi tegevusest mastaapset vastastikku täiendavat efekti Narvas tootmise arendamise valdkonnas, mis meie arvestuste kohaselt tuleb lähema kolme aasta jooksul.
    2007. aastal asutas linn sihtasutuse Narva Tööstuspark eesmärgiga luua piirilinnas juurde töökohti. Sihtasutuse palgaliseks juhiks sai Vadim Orlov. Nõukogu liikmeteks määrati linnapea Tarmo Tammiste ja keskerakondlasest linnavolinikud Fjodor Ovsjannikov ning Aleksandr Moissejev. Viimane istub praegu politseiametnikule pistise maksmise eest trellide taga ning on ka saadikukohast ilma jäänud. Ka Ovsjannikov on aastatega uurimiste kadalipus karastunud mees.
    Aastate jooksul on linnakassast sihtasutusele eraldatud 2,3 miljonit krooni. EAS on andnud sihtasutusele kokku ligi 900 000 krooni. Kriitikute arvates pole aga lubatud töökohti kusagil ning sihtasutus on lihtsalt üks järjekordne pump, mille abil avalikku raha suunatakse kitsale linna nn eliidile.
    "Tegin volikogus järelepärimise, mida on Narva tööstuspargis tehtud. Orlov vastas, et tegeleme projektidega ja tegeleme veel selle ja teisega. Minu arvates pole Narva tööstuspargis midagi suurt selle raha eest tehtud. Kui selles teemas tõsiselt kaevata, siis võib igasuguseid asju välja tulla," räägib Narva volikogu üks väheseid opositsionääre Nadežda Sinjakova.
    Legendaarne lugu, mida kohalikud teavad kui ühte nahaalset linnavara kantimist.
    1999. a augustis otsustas Narva linnavalitsus raudtee ääres aadressil Vaksali 19 asuva 1005,2 m2 üldpinnaga kolmekorruselise hoone müüa eelläbirääkimistega enampakkumisel 863 000kroonise alghinnaga. Neljal korral maja müük ebaõnnestus.
    2000. a septembris hääletas linnavolikogu ühehäälselt selle poolt, et maja müüakse 52 000 krooniga Orlovi venna Sergei Orlovi osalusega osaühingule Vääriskivi, kus Vadim Orlov töötas 1990ndate lõpus rahvusvahelise turunduse juhina. Ostuhinnast 16 000 maksis ostja enne ostu-müügilepingu sõlmimist ning ülejäänud summa aasta jooksul igakuiste maksetena. Sel ajal maksis Narvas sama palju kahetoaline korter.
    Volikogu otsuses on hoone üldpindala millegipärast märgitud kümme korda väiksemana - 105,2 m2. Praeguse volikogu esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul on tegemist kirjaveaga, sest volikogu komisjoni- ja notaripaberites on ruutmeetrite suurus õige. Orlov oli müügi ajal volikogu liige ning volikogu aseesimehe mõjukal toolil istus tema elukaaslase isa, Narvas tuntud arst Vladimir Homjakov.
    Vadim Orlov kinnitab, et tema otsuse arutelu ning hääletamise ajal volikogu saalis ei viibinud.
    Juba aasta pärast müüki saab hoone omanikuks Orlovi elukaaslase tädi ehk Homjakovi naiseõe Liina Jarovaja nimel olev OÜ S.V.O.Baltic International. Ametlikult on Orlov kõigest selle ettevõtte palgaline direktor. Tema sõlmib majas tegutsevate firmadega rendilepinguid ning ajab ettevõtte nimel asju.
    Sama maja kolmandal korrusel tegutseb Orlovi MTÜ Narva Ettevõtluse Arendusühing.
    Vadim Orlovi õe, Narva Täiskasvanute Kooli direktori kohusetäitja Jelena Kavruse nimel on osaühing SV Eurokvaliteet. 2006. aasta mais ostis see ettevõte 1,3 miljoni krooniga linnale kuuluvalt ASilt Narva Elamuvaldus tolle osa kinnistust aadressil Linda 4. Juba kuu aega hiljem andis SV Eurokvaliteet soetatud osa aga 15 aastaks rendile Narva linnavalitsuse sotsiaalabiametile, kes maksab selle eest iga kuu ca 25 000 krooni. Perioodi jooksul teenib Orlovi õe firma rendituluna 4,5 miljonit krooni.
    Samuti maksis Narva sotsiaalabiamet kinni nüüd juba SV Eurokvaliteedile kuuluvates ruumides toimunud 114 000kroonise remondi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Nasdaqi indeks ainukesena plussis
USA börsil lõppes päev kahetiselt, kui investorid analüüsisid tehnoloogiahiidude tulemusi ning Föderaalreservi avaldust, vahendab Reuters.
USA börsil lõppes päev kahetiselt, kui investorid analüüsisid tehnoloogiahiidude tulemusi ning Föderaalreservi avaldust, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: tulemuste sadu ning Hiina hirmud börsil
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Lahkuv juht: Ragn-Sells saab endale ägeda uue juhi
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.