Koit Brinkmann • 16. detsember 2015 kell 7:30

Narva mõjuvõimas poliitik pääses karistusest

Riigikohtus võidu saavutanud Fjodor Ovsjannikov (paremalt teine) saab Keskerakonna liikmena jätkata osalemist Narva poliitikas.  Foto: Erakogu

Riigikohus otsustas, et varasemalt kahes kohtuastmes mõjuvõimuga kauplemises ja konkurentsikuriteo toimepanemises süüdi mõistetud Narva keskerakondlasest ärimees ja volikogu liige Fjodor Ovsjannikov pole neid kuritegusid toime pannud.

Maa- ja ringkonnakohus leidsid süüdimõistvat otsust tehes, et Ovsjannikov mõjutas Narva linna linnavara- ja majandusameti ametnikke riigihangete korraldamisel ja hankemenetlusse kutsutavate ettevõtjate ringi määramisel ning mõjutamise vahendiks oli valdavalt ähvardamine ebameeldiva tööalase tagajärjega, sealhulgas vallandamine.

Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas aga, et riigihangete seaduse mõttes oli tollal volikogu rahanduskomisjoni juhtinud Ovsjannikov kõrvaline isik. Seega ei saanud kolleegiumi hinnangul tema tegevus olla keelatud või ebaseaduslik riigihangete seaduse rikkumise tõttu ning Ovsjannikov ei andnud süüdistuses kirjeldatud korraldusi ega mõjutanud ametnikke oma ametialase pädevuse raames.

Eeltoodust tulenevalt kohaldasid kohtud ebaõigesti materiaalõigust, tunnistades Ovsjannikovi süüdi mõjuvõimuga kauplemises, ja süüdistatav tuleb selles süüdistuses õigeks mõista.

Kuigi Ovsjannikovi mõjuvõimuga kauplemise süüdistuse aluseks olnud karistusseadustiku paragrahvil on alates selle aasta algusest uus sõnastus ning selle kohaselt ei nõuta enam mõjuvõimu kasutamise ebaseaduslikkust, siis Ovsjannikovi tegu ei olnud toimepanemise ajal veel karistatav.

Jälitamise seaduslikkus kontrollimata

Samas kriminaalasjas varasemates kohtuastmetes süüdi mõistetud ehitusettevõtja Sergei Hamitski kaitsja leidis kassatsioonis, et kohtud ei ole kontrollinud kriminaalasjas tehtud jälitustoimingu seaduslikkust. Samuti ei lisatud kriminaaltoimikusse eeluurimiskohtuniku 29. oktoobri 2010. aasta jälitustoimingu luba, kuigi kaitsja seda maakohtu istungil taotles.

Nimetatud loa alusel tehti jälitustoiminguid Hamitski, tollase Narva abilinnapea Andrei Filippovi ja teise ehitusettevõtja Viktor Belsneri suhtes ning selle tulemusena saadud ja jälitustoimingute protokollides kajastatud teavet kasutati tõendina kriminaalasjas otsuse tegemisel.

Kriminaalkolleegium märkis ka, et jälitustoimikus puudus info selle kohta, et süüdistatavaid oleks teavitatud ja et neile oleks tutvustatud nende kohta jälitustoimingutega kogutud jälitustoimikus sisalduvaid andmeid. Kohtud ei ole samas aga selgitanud jälitustoimiku, sealhulgas eeluurimiskohtuniku antud jälitustoimingu lubade, tutvustamata jätmise põhjuseid ning kohtute põhjendused jälitustoimingu seaduslikkuse kontrollimise kohta on pealiskaudsed.

Seetõttu saatis kolleegium kriminaalasja tagasi ringkonnakohtusse, et seal kontrollitaks eeluurimiskohtuniku loa alusel 2010. aasta sügisel tehtud jälitustoimingute seaduslikkust ning tehtaks uus kohtuotsus.

Lisaks Ovsjannikovile tühistas riigikohtu kriminaalkolleegium ka Hamitski, Filippovi, Belsneri ja Aleksandr Arsenjevi varasemates kohtuastmetes süüdimõistmise ja karistamise.

Hanked piiratud seltskonnas

Äripäev on korduvalt kirjutanud, et Narvas oli aastaid tagasi avalik saladus, kuidas linna tellitavaid lihthankeid tegi ainult teatud seltskond ja väljaspool seda ringi olevad ettevõtjad ei pääsenud hangetel osalema.

Nii on paar kohalikku ettevõtjat kirjeldanud ka selle skeemi toimimist. Kui keegi nn süsteemiväline firma juhtus odavaima pakkumise tegema, siis sunniti teda see tagasi võtma või öeldi, et nüüd oled meile kümme protsenti hanke hinnast võlgu. Ehk kui keegi soovis pirukast osa saada, tuli tal „katust“ maksta. Samuti kirjeldati, kuidas ühe skeemis osalenud ettevõtte omanik kiitles juba linnaeelarve koostamise ajal, et ta hakkab järgmisel aastal linnas seda ja toda ehitama ning töötajaid on juurde vaja.

Kaitsepolitsei uurimise tulemusel võeti 2011. aasta suvel kuni kuueks kuuks vahi alla keskerakondlasest linnavolikogu tollane rahanduskomisjoni esimees Ovsjannikov ning kohaliku ehitusfirma Apest Grupp omanik Gennadi Fanfora.

Süüdistuse järgi lõi Ovsjannikov aastatel 2008–2011 Narvas olukorra, kus ehitusettevõtetel oli võimalik linnavalitsuse rahastatavaid ehitus- või remonttöid teha vaid tingimusel, et ettevõtjad tasusid Ovsjannikovile või temaga ühiselt tegutsenud ettevõtjale erinevatel varjatud viisidel kümme protsenti linnavalitsusega sõlmitud töövõtulepingute maksumustest. Raha maksmisega nõustunud ettevõtted lülitati hankekutsete saajate nimekirja ning seejärel tagati konkurentsi kahjustavate kokkulepete või hanketingimustega manipuleerimise abil pakkujatele hankevõit.

Hetkel kuum