• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,85%6 280,33
  • DOW 300,77%44 825,06
  • Nasdaq 1,05%20 606,42
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,88
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,85%6 280,33
  • DOW 300,77%44 825,06
  • Nasdaq 1,05%20 606,42
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,88
  • 19.10.10, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vajame uut rohelist lepet

Uus roheline lepe on terviklik vastus praegusele majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakriisile. Leppe eesmärk on viia meie eluviisid, tootmine ja tarbimine vastavusse planeedi füüsiliste piirangutega, kindlustades seejuures inimväärse elu kogu maailma elanikkonnale ja kõikidele põlvkondadele.
Tegemist on transformatsioonilise protsessiga, mis hõlmab mahukaid investeeringuid infrastruktuuri, sotsiaalkindlustussüsteemidesse, uuendus- ja teadustegevusse, haridusse ja koolitusse.
Uus roheline lepe hõlmab ka reguleerimissüsteemi ja maksu- ning finantspoliitika muutmist kõikidel asjaomastel valitsustasanditel selleks, et julgustada ja kiirendada keskkonnaalast muutust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Meie planeet ja meie ühiskonnad jõudsid suurte (majandus-, keskkonna-, energeetika-, toidu-, sotsiaal- jt valdkonna) kriiside ristumiskohta, mida võib väljendada järgmise võrrandi abil: elada planeedi füüsiliste võimaluste piires ja kindlustada igale inimolendile väärikas elatustase.
Selle võrrandi lahendamiseks ei piisa tavapärase tegevuse jätkamisest ega selle rohelisemaks muutmisest. See, mida me vajame praegu, ei ole midagi vähemat kui paradigma eemaldumine mudelist, kus majanduskasv on seatud peamiseks eesmärgiks ja SKPd käsitletakse rikkuse tingimusteta näitajana.
Sellise põhjaliku muutuse pakub välja uus roheline lepe. Täpsemalt on sellel kaks eesmärki: esiteks, käivitada hädavajalik üleminek süsinikujärgsele ja ressursitõhusale majandusele, ning teiseks, muuta põhjalikult tarbimis- ja tootmisviise ning suhtumist inimestesse ja planeeti. Põhiidee on seada heaolu ja õnne taotlemine majanduse keskmesse, kusjuures majandust ennast ei ole enam võimalik vaadelda iseseisva süsteemina, mille puhul käsitletakse keskkonda üksnes välistegurina.
Uue rohelise leppe ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks vajalikud investeeringud võib jagada nelja kategooriasse:
Infrastruktuur. Me peame investeerima energiat tarbivate infrastruktuuride ümberkujundamisse ja dekarboniseerimisse. Arengumaades peavad investeeringud soodustama energiatõhusat majandust ja madala süsinikujalajäljega infrastruktuure.
Sotsiaalkindlustussüsteemid. Vaatamata suurtele erinevustele Euroopa riikide sotsiaalkindlustussüsteemide vahel on need kõik osutunud kriisi ajal tähtsaks kaitseks ja taganud olulised abinõud väärika elatustaseme kindlustamiseks.
Innovatsioon. Investeerimine innovatsiooni on uue rohelise leppe rakendamise üks peamisi pante. See paneb meid mõtlema väljaspool raame, kujundama ümber oma nägemust maailmast. Täpsemalt eeldab see tõelise innovatsioonikultuuri soosimist ja toetamist.
Haridus, koolitus. Uus roheline lepe toimib ainult siis, kui see on suunatud inimestele, seda võimalik saavutada ainult altpoolt tuleva algatuse abil. Inimesed oma loomingulisuse ja juhioskustega peavad saama selle ettevõtmise võtmetegelasteks. Sellega kaasneb mahukas investeerimine haridusse ja koolitusse, et ergutada kodanike huvi ja vastutustunnet tuleviku suhtes.
Uude rohelisse leppesse investeerimise raames peab koguma raha nii riigi- kui erasektorilt. Erasektori raha tuleb investeerida innovatsiooni, infrastruktuuri, haridusse või mis tahes muusse valdkonda. Ja olenemata sellest, kas tegemist on riigi- või erasektori rahaga, peavad nad teenima ühte ja sama eesmärki, st väärikate ja jätkusuutlike töökohtade loomist tulevasteks aastakümneteks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele