• Jaga lugu:

    Vajame uut rohelist lepet

    Uus roheline lepe on terviklik vastus praegusele majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakriisile. Leppe eesmärk on viia meie eluviisid, tootmine ja tarbimine vastavusse planeedi füüsiliste piirangutega, kindlustades seejuures inimväärse elu kogu maailma elanikkonnale ja kõikidele põlvkondadele.
    Tegemist on transformatsioonilise protsessiga, mis hõlmab mahukaid investeeringuid infrastruktuuri, sotsiaalkindlustussüsteemidesse, uuendus- ja teadustegevusse, haridusse ja koolitusse.
    Uus roheline lepe hõlmab ka reguleerimissüsteemi ja maksu- ning finantspoliitika muutmist kõikidel asjaomastel valitsustasanditel selleks, et julgustada ja kiirendada keskkonnaalast muutust.
    Meie planeet ja meie ühiskonnad jõudsid suurte (majandus-, keskkonna-, energeetika-, toidu-, sotsiaal- jt valdkonna) kriiside ristumiskohta, mida võib väljendada järgmise võrrandi abil: elada planeedi füüsiliste võimaluste piires ja kindlustada igale inimolendile väärikas elatustase.
    Selle võrrandi lahendamiseks ei piisa tavapärase tegevuse jätkamisest ega selle rohelisemaks muutmisest. See, mida me vajame praegu, ei ole midagi vähemat kui paradigma eemaldumine mudelist, kus majanduskasv on seatud peamiseks eesmärgiks ja SKPd käsitletakse rikkuse tingimusteta näitajana.
    Sellise põhjaliku muutuse pakub välja uus roheline lepe. Täpsemalt on sellel kaks eesmärki: esiteks, käivitada hädavajalik üleminek süsinikujärgsele ja ressursitõhusale majandusele, ning teiseks, muuta põhjalikult tarbimis- ja tootmisviise ning suhtumist inimestesse ja planeeti. Põhiidee on seada heaolu ja õnne taotlemine majanduse keskmesse, kusjuures majandust ennast ei ole enam võimalik vaadelda iseseisva süsteemina, mille puhul käsitletakse keskkonda üksnes välistegurina.
    Uue rohelise leppe ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks vajalikud investeeringud võib jagada nelja kategooriasse:
    Infrastruktuur. Me peame investeerima energiat tarbivate infrastruktuuride ümberkujundamisse ja dekarboniseerimisse. Arengumaades peavad investeeringud soodustama energiatõhusat majandust ja madala süsinikujalajäljega infrastruktuure.
    Sotsiaalkindlustussüsteemid. Vaatamata suurtele erinevustele Euroopa riikide sotsiaalkindlustussüsteemide vahel on need kõik osutunud kriisi ajal tähtsaks kaitseks ja taganud olulised abinõud väärika elatustaseme kindlustamiseks.
    Innovatsioon. Investeerimine innovatsiooni on uue rohelise leppe rakendamise üks peamisi pante. See paneb meid mõtlema väljaspool raame, kujundama ümber oma nägemust maailmast. Täpsemalt eeldab see tõelise innovatsioonikultuuri soosimist ja toetamist.
    Haridus, koolitus. Uus roheline lepe toimib ainult siis, kui see on suunatud inimestele, seda võimalik saavutada ainult altpoolt tuleva algatuse abil. Inimesed oma loomingulisuse ja juhioskustega peavad saama selle ettevõtmise võtmetegelasteks. Sellega kaasneb mahukas investeerimine haridusse ja koolitusse, et ergutada kodanike huvi ja vastutustunnet tuleviku suhtes.
    Uude rohelisse leppesse investeerimise raames peab koguma raha nii riigi- kui erasektorilt. Erasektori raha tuleb investeerida innovatsiooni, infrastruktuuri, haridusse või mis tahes muusse valdkonda. Ja olenemata sellest, kas tegemist on riigi- või erasektori rahaga, peavad nad teenima ühte ja sama eesmärki, st väärikate ja jätkusuutlike töökohtade loomist tulevasteks aastakümneteks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Tehnoloogiahiiud lõid ootusi; investorite tuju see ei tõstnud
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.