Logo poliitiku seljale

Taastuvenergia toetuste vähendamine, elektri kallinemise pidurdamine, Eesti Gaasi tükeldamine, konkurentsiameti alluvuse muutmine. Need on kõik tõsised teemad, mis kui paisu tagant valla pääsenud.

Energeetika on muutunud päevakajaliseks, sest ses valdkonnas liigub suur raha. Väikseimgi algatus midagi muuta paneb tööle arvukad lobistid, kes asuvad tekki enda leivaisa poole tõmbama. Avalikkusel oleks lihtsam orienteeruda, kui parteilaste ülikondadele ja kostüümidele ehk võistlusdressile oleks sarnaselt sportlastega õmmeldud sponsorite logod. Kuna parteid ei soovi anda infot, milliste huvigruppidega koostöös nad erinevaid eelnõusid kirjutavad, siis jagan paar soovitust, millega tasub energiadebatti jälgides arvestada.

Kui poliitik esineb avalikkuse ees mõne provokatiivse avaldusega, siis mõelge, miks just nüüd, ja pöörake tähelepanu, kuidas teema tõstatati. Energiadebatis on üritatud ühe teemaga tappa teist. Pean silmas peaminister Andrus Ansipi hiljutist pressikonverentsi, kus ta tegi Eesti Energia juhtidele karmis toonis peapesu. Ansipi käitumine polnud juhuslik, reformierakonna eesmärk oli viia avalikkuse tähelepanu ära taastuvenergia toetuste vähendamise teemal puhkenud arutelult. Raske on ühel parteil tarbijale kasuliku ettepaneku vastu seista, kui see teema on avalikkuse tähelepanu all.

Eesti Energia taotletud järsk hinnatõus oli hea võimalus taastuvenergiateemalise debati fookuse hägustamiseks. Teine sarnast eesmärki kandev idee on viia konkurentsiamet majandusministeeriumi alt rahandusministeeriumi alla.

Elektrihinna tõusu taotlust kritiseerides käitus peaminister kahepalgeliselt. Eesti Energia juhtkonda süüdistades jättis ta märkimata, et ettevõtte nõukogus esindavad riigi huve kaks reformierakondlast ning üks sama erakonna suurtoetaja. Kui peaministril oleks olnud tõsine mure EE juhtimise pärast, oleks ta võinud nende poole pöörduda. Ei tasu uskuda Reformierakonna peasekretär Kristen Michali väidet, et nõukogu ei ole kursis ettevõtte investeeringuplaanide ja hinnapoliitikaga.

Eesti Energia võttis küll hinnataotlusest loobumisega ka teema kiiresti päevakorrast maha, kuid Reformierakond saavutas oma eesmärgi - avalikkus hakkab energiateemast väsima ehk oravatel on lihtsam tõrjuda taastuvenergia toetuste vähendamise ideed.

Arutelude puhul tasub alati pöörata ka tähelepanu, kes erakondi debattides esindavad. Näiteks kui mõne ideega tulevad välja partei noorteorganisatsioonide esindajad, siis üritatakse testida avalikkuse reaktsioone. Noored parteilased on justkui laborihiired. Teine seltskond on erakondlikud klounid, neid kasutatakse jälgede segamiseks. Heaks näiteks keskerakondlase Märt Sultsi kasiinosaare idee. Avalikkus arvab, et üks naljamees propageerib enda utoopilist kinnisideed. Ühel hetkel võime aga avastada, et Sultsi tagant paistavad mõne mõjuka äriliidri kõrvad.

Energiadebatis osaleb aga raskekahurvägi - ETV saates Foorum esindas Reformi peasekretär Michal ja IRLi erakonna esimees Mart Laar. See näitab, et teema on mõlemale erakonnale väga oluline. Reformile koguni nii oluline, et kogu energeetika teemal toimuv on usaldatud peasekretärile. Peasekretär on ametimees, kellel praegu peaks valimisteks valmistumisega käed-jalad tööd täis olema. Ta tegeleb kampaaniate planeerimisega ja rahastajate otsimisega. See on ka üks põhjus, miks ma arvan, et Reformierakonna energeetikapoliitika kujundamisel käib praegu tihe koostöö erakonna võimalike rahastajatega, kahjuks ei näe avalikkus aga nende firmade logosid Michali seljal.