Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
LHV rabab agressiivselt tulevasi pensionäre
"Kui eelmisel aastal esitatud avalduste tulemusena kasvas LHV pensionifondi aktiivselt koguvate klientide arv 40%, siis sel aastal on kasv 50-60%," kommenteeris LHV Varahalduse juht Mihkel Oja.
See tähendab, et ettevõtte II samba pensionifondide klientide arv kerkib ligi 60 000 ehk pea kümnendikuni turust. Oja kinnitusel esitatakse oktoobri lõpus tavaliselt kõige rohkem avaldusi, mistõttu on praegu keeruline täpseid prognoose vahetusaja lõpuks teha.
"Rääkides eesmärgist, usume, et 2011. aasta esimeses pooles jõuab LHV pensionifondide turuosa 10%-ni," kommenteeris Oja panga tulevikuväljavaateid.
Peamine põhjus, miks inimesed otsustavad LHV kasuks, on tema arvates pensionifondide senised tootlused ehk tulemused investeerimistegevusest.
Need on ka näitajad, millele LHV oma viimaste kuude kampaaniad ehitab - personaalne müük kaubakeskustes, Radissoni hotelli või Osten Tori elumaja seinal enam kui 20 korruse kõrgune reklaamplakat ning kasvutulpadega bussipeatused.
Arvestades seda, et LHV keskmisel pensionikogujal on II samba pensionikontol ligi 33 000 krooni, ning oletades, et uued juurdevõidetud kliendid on umbes sama rikkad, võib Äripäeva analüütiku Raivo Sormuneni hinnangul LHV fondidesse järgmisel aastal juurde liikuda vähemalt 600 miljonit krooni.
Danske Capital ASi tegevjuhi Silja Saare sõnul on võrreldes varasema aastaga aktiivsete pensionikogujate arv Sampo Pensionifondides jäänud samale tasemele. Praegu ulatub Sampo pensionifondide klientide arv 53 000ni ehk aastaga muutusi ei ole. "Meie prognoosi kohaselt jääb meie juures aktiivselt pensionit koguvate klientide arv ka aastavahetuse saabudes sarnasesse suurusjärku," mainis Saar.
"Meie jaoks on klientide kasvunumbrist hoopis olulisem see, et Sampo Pensionifondide klient saaks selles pikas kogumisprotsessis jätkusuutliku ning vastutustundliku partneri, kes on võimeline kliendi pensionivara konkurentsivõimeliselt kasvatama, tehes seda mõistlike riskitasemete juures," põhjendas Saar kliendiarvu püsimist samal tasemel.
Saare sõnul pole LHV puhul kiirelt kasvav kliendinumber imekspandav. "LHV näol on tegu pea ainsa agressiivset avalikku reklaami ning müügikampaaniat viljeleva turuosalisega, kes kasutab seejuures emotsionaalselt mõjuvaimat argumenti - kõrget ajaloolist tootlust," selgitas Saar. Tema arvates tahab aga teadlikum otsustaja aru saada ka seosest, milliste riskide juures see tootlus on saavutatud.
Nii konkurendid SEB kui ka Swedbank taunivad LHV agressiivsust, väites, et praegusele tootlusele rõhumisest olulisem on kvaliteetne nõustamine.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhi Indrek Holsti sõnul on LHV strateegiast näha, et veel mõni aasta tagasi nii järelevalveasutuste kui ka avalikkuse teravalt taunitud agressiivne ühe argumendi müük on turul tagasi.
"SEB sellist müüki endale lubada ei saa, sest see pole kliendi suhtes aus ega vastutustundlik," rääkis Holst.
Holsti kinnitusel võttis SEB juba enne kriisi pensionitoodete müügis suuna kvaliteetsemale nõustamisele, mis annab kliendile pildi investeerimistoodete riskidest ning tema riskitaluvusest. "See on ka ainuõige tee ning ma ei näe võimalust, et sedavõrd kaalukat otsust võiks klient teha püstijalu kaubanduskeskuse koridoris," lisas Holst.
Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Agnes Makk ei soovi konkurentide tegevust kommenteerida. Küll aga rõhutab ta vajalikkust oma pensionifondi valikul meeles pidada, et ükski pank ei saa garanteerida ajaloolist tootlust tulevikuks.
"Saame päevas oma investeerimistoe telefonile mitmeid kõnesid, kus soovitakse Swedbanki pensionifondidesse tagasi tulla, kuna tehti eelmisel õhtul kiire otsus fondi vahetada. Klientidelt saadud tagasiside põhjal on tehtud otsuseid hinnanguliselt 1/3 juhtudest teadmatusest ning pealiskaudselt," rääkis Makk.