Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Talukraami müügitöö nõuab nutikust ja ringisebimist

    Karepa Ravimtaimeaia juhataja Katrin Luke sõnul realiseerib ta oma toodangu - taimeteed - ökopoodides, kohvikutes ja enda müügipunktis.
    "Kuna paljud poed on hädas müüdud kauba eest raha maksmisega, siis teeme agaralt ka otsemüüke," rääkis Luke. "Neid siis nii oma müügipunktis kui ka laatadel ning erinevatel üritustel."
    Ettevõtte toodangu turustamisega erilisi raskusi pole Luke sõnul olnud.
    "Meie toodang omab ökomärki ja on kvaliteetne, toodame käsitsi korjatud ja puhastatud taimi," selgitas ta. "Rahva seas on need tooted ka üsna populaarsed, eriti meie oma piirkonnas."
    Ta lisas, et ettevõttel on tavaks korraldada õppepäevi, koolitusi ja üritusi - seegi on üks oluline müügivorm.
    "Ja tegelikult polegi väikeettevõtja masstootja, kes terve Eesti või maailma peab ära varustama," on Luke veendunud.
    OÜ Kopra Karjamõis juhatuse liige Jüri Koppel ütles, et praegu müüakse toodang põhiliselt tulundusühistu Eesti Mahe kaudu. "Olen ka selle ühingu liige," selgitas Koppel. "Tundub aga, et mis puudutab köögivilja müüki, siis hakkab see lähimas tulevikus minule kitsaks jääma."
    Tallede müügiga pole Koppelil praegu muret, sest lambakasvatus muutub üha populaarsemaks.
    "Igal aastal läheb müüki umbes 2000 talle, oleme neid müünud isegi Lätti, Saksamaale ja Hollandisse," rääkis Koppel. "Sellel aastal jäid aga müüki läinud talled kodumaale - Rägavere mõis ostis kõik korraga ära."
    Piimalehmade kasvatusega tegeleva Männituka talu peremehe Margus Saare sõnul ei ole neil piimale ostja leidmisega probleeme.
    "Aastate eest oli küll mure, et kombinaadid ei tahtnud väiketootjalt osta," rääkis Saare. "Olen kuulnud, et paljudel on see probleem tänapäevalgi - suured tegijad ei ole eriti altid väikestega koostööd tegema." Ta lisas, et talul on vedanud, kuna juba mõnda aega ostab neilt kogu piima ära AS Tere.
    Astelpajumarjade kasvataja Andres Abel ütles, et müüb toodangu vähemalt esialgu otse klientidele.
    "Käime näiteks laatadel müümas, ostjaid leidub neile tervislikele marjadele küll," kinnitas Abel. "Kaubanduskeskustesse me praegu veel paraku ei saa, kuna pole suurt tootmiskööki - selle rajamine seisab esialgu veel raha taga."
    Abel kinnitas, et plaanib edaspidi kindlasti tootmist laiendada ja müügivõrku suurendada.
    Kuppari talus õllepruulimisega tegelev Ardi Kadanik märkis, et siiani ei võimalda seadused kodustes tingimustest ja väikeste kogustena valmistatud kesvamärga ametlikult müüa. Pruulikoda on talus olemas, aga peremehele on selgusetu, kuidas õlut turustada ja kuidas maksta riigile makse nii, et asi oleks seaduslik. Praeguse korra järgi tohib väiketootja toota aastas 4000 liitrit õlut. Kui ta toodab rohkem, võrdsustatakse ta suurtootjaga, mis toob kaasa rea uusi kohustusi.
    Kadaniku plaan on aga pruulida aastas vähemalt 22 000 liitrit õlut. Praegu seisab ettevõtmine selle taga, et säärane kogus eeldaks näiteks 100 miljonit liitrit õlut tootva A. Le Coqi õlletehasega samade tingimuste täitmist. See on aga Kadaniku arvates absurdne.
    "Koduõlle omahind tuleb niikuinii praegusest poeõlle hinnast kõrgem," tunnistas ta. "Praegu ei saa seda aga müüa, sest siis oled kohe petis ja kurjategija."
    Tiiu Valk, ASi A-Selver ostudirektor
    Üldistada ja probleeme välja tuua on keeruline, sest piiri tõmbamine väike- ja tavatootja vahele pole lihtne. Kindlasti ei jäta Selveri kett kedagi ukse taha üksnes seetõttu, et ta on väike. Meile on oluline stabiilne hea kvaliteet ning konkurentsivõimeline hinnatase, edasi otsustab juba klient.
    Meil on hankijaid, kes saavad oma kaupa pakkuda vaid ühele poele või piirkonnale. Leidub väiketootjaid, kes on kasvanud piirkondlikust hankijast üleriigiliseks, näiteks Nopri talu.
    Avo Meister, Mummi talu peremees
    Meie ise oma toodanguga suurtes kettides sees ei ole, vaid turustame peamiselt väikestes loodustoodete kauplustes. Tuleb tunnistada, et ega väiketootjatel mingeid muid võimalusi eriti polegi, sest suured ketid reeglina ei ole huvitatud nende toodangu müüki võtmisest.
    Jäävad veel turud ning oma müügikoht, mis on mõnes mõttes ehk kõige lihtsam variant. Usun aga siiski, et üksnes mesindustoodetega pole mõtet seda pidada - sellisel juhul jääks üsna kiiresti lihtsalt nälga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Esmaspäeval peatab börs LHV aktsiatega kauplemise
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.