Talukraami müügitöö nõuab nutikust ja ringisebimist

Karepa Ravimtaimeaia juhataja Katrin Luke sõnul realiseerib ta oma toodangu - taimeteed - ökopoodides, kohvikutes ja enda müügipunktis.

"Kuna paljud poed on hädas müüdud kauba eest raha maksmisega, siis teeme agaralt ka otsemüüke," rääkis Luke. "Neid siis nii oma müügipunktis kui ka laatadel ning erinevatel üritustel."

Ettevõtte toodangu turustamisega erilisi raskusi pole Luke sõnul olnud.

Astelpajumarjade kasvataja Andres Abel ütles, et müüb toodangu vähemalt esialgu otse klientidele.

"Käime näiteks laatadel müümas, ostjaid leidub neile tervislikele marjadele küll," kinnitas Abel. "Kaubanduskeskustesse me praegu veel paraku ei saa, kuna pole suurt tootmiskööki - selle rajamine seisab esialgu veel raha taga."

Abel kinnitas, et plaanib edaspidi kindlasti tootmist laiendada ja müügivõrku suurendada.

Kuppari talus õllepruulimisega tegelev Ardi Kadanik märkis, et siiani ei võimalda seadused kodustes tingimustest ja väikeste kogustena valmistatud kesvamärga ametlikult müüa. Pruulikoda on talus olemas, aga peremehele on selgusetu, kuidas õlut turustada ja kuidas maksta riigile makse nii, et asi oleks seaduslik. Praeguse korra järgi tohib väiketootja toota aastas 4000 liitrit õlut. Kui ta toodab rohkem, võrdsustatakse ta suurtootjaga, mis toob kaasa rea uusi kohustusi.

Kadaniku plaan on aga pruulida aastas vähemalt 22 000 liitrit õlut. Praegu seisab ettevõtmine selle taga, et säärane kogus eeldaks näiteks 100 miljonit liitrit õlut tootva A. Le Coqi õlletehasega samade tingimuste täitmist. See on aga Kadaniku arvates absurdne.

"Koduõlle omahind tuleb niikuinii praegusest poeõlle hinnast kõrgem," tunnistas ta. "Praegu ei saa seda aga müüa, sest siis oled kohe petis ja kurjategija."

Tiiu Valk, ASi A-Selver ostudirektor

Üldistada ja probleeme välja tuua on keeruline, sest piiri tõmbamine väike- ja tavatootja vahele pole lihtne. Kindlasti ei jäta Selveri kett kedagi ukse taha üksnes seetõttu, et ta on väike. Meile on oluline stabiilne hea kvaliteet ning konkurentsivõimeline hinnatase, edasi otsustab juba klient.

Meil on hankijaid, kes saavad oma kaupa pakkuda vaid ühele poele või piirkonnale. Leidub väiketootjaid, kes on kasvanud piirkondlikust hankijast üleriigiliseks, näiteks Nopri talu.

Avo Meister, Mummi talu peremees

Meie ise oma toodanguga suurtes kettides sees ei ole, vaid turustame peamiselt väikestes loodustoodete kauplustes. Tuleb tunnistada, et ega väiketootjatel mingeid muid võimalusi eriti polegi, sest suured ketid reeglina ei ole huvitatud nende toodangu müüki võtmisest.

Jäävad veel turud ning oma müügikoht, mis on mõnes mõttes ehk kõige lihtsam variant. Usun aga siiski, et üksnes mesindustoodetega pole mõtet seda pidada - sellisel juhul jääks üsna kiiresti lihtsalt nälga.