Ilves-Extra loodab krõbedale pakasele

„Suvi pani meile ränga paugu, mis siin ikka keerutada! Vaatasime, et hakkame kriisist üle saama, aga võrreldes talvega kadus meie kaupluste käive olematuks. Inimestele polnud selle suvega meie tuult ja vettpidavaid riideid vaja,“ lausus Kivikas, kelle sõnul võrreldes tänavu jaanuariga kukkus juulis käive ca viis korda. 

Ilves-Extra õmblustsehhis olid eile naistel käed-jalad tööd täis – visati vaid kiire pilk tsehhi koos ASi Ilves-Extra juhi Arvo Kivikasega sisse astunud külalisele ja taas laskusid silmad õmblusmasina nõelale ning riidetükile. Pikemaks jutuajamiseks polnud kellelgi mahti, aga mõnelt õmblejalt kiirelt pärides, kas ettevõttes palga maksmisega probleeme ka on, vastati jaatavalt.

„Veidi on jäädud palka võlgu,“ möönis õmbleja Valentina Frei. Tema kolleeg Hilda Laiuste vastas, et palga kättesaamisega on nii ja naa. „Kui ma olen küsinud, siis ma olen palga ka kätte saanud,“ lisas Laiuste.

Kivikase sõnul on neil praegu palju eksporttellimusi. "Paljud on Skandinaavia turule. Kui Skandinaavias hästi läheb siis… Meil on igatahes praegu juba pool aastat tellimusi ette. See annab kindlust, et jõuame varsti taas järje peale, isegi siis, kui talv taeva jääb,“ märgib Kivikas lootusrikkalt.

Üheks uueks võimalikuks tuluallikaks on ka koostööprojekt Järvamaal päästeveste tootva OÜ Pakpoordiga, kellega kahasse loodi ühisfirma Quality Label Manufacturing, mille eesmärk on viia Vietnamis valmistatud tooted maailmatasemele. Tänavu veebruaris loodud ettevõtte võrdsed osanikud on Gerhard Eberle ja Ilves-Extra. „Lootused on väga suured, aga ma ei tahaks sellest veel suurelt rääkida. Eks see on ka niigi nappe vahendeid söönud jah. Iga algus on raske, aga juba hakkavad esimese viljad tulema. Meil on hea meel nii tugeva finantsilise partneri üle,“ märkis Kivikas.

Lähikuudel ootamas müügikasv

Rõiva- ja tekstiilitöösturite liidu juhi Meelis Virkebau hinnangul on alates selle aasta mai kuust peaaegu kõik ettevõtted kasvanud. „Juuli tootmine suurenes rõivatööstuses 16,5% ja tekstiilide oma 20%. Lähikuudel on oodata kasvu ja ka jõulud mõjutavad meie ettevõtteid positiivselt,“ märkis Virkebau. „Ettevõtted, kes sõltuvad ekspordist, neil on alates aprillist tellimusi rohkem kui aasta varem. Seda toetab ka igakuine statistika.“

Rõivahiiu Baltika jaekaubandusdivisjoni direktori Maire Milderi sõnul usuvad ka nemad, et jõulud ja aasta lõpp kergitavad käibenumbreid. „Aasta lõpul teevad inimesed oluliselt rohkem emotsionaalseid oste, eriti nüüd, mil terve aasta on piirdutud pigem ratsionaalsete ning vajadusest tingitud ostudega,” märkis Milder.

Uuel aastal euroga liitumine mõjutab Milderi hinnangul kindlasti nii rõivaste kui paljude teiste kaupade tarbimist. “Me ei oska praegu ennustada, kui kiiresti tekib tarbijatel tunnetus uue raha ja selle väärtuse kohta, mistõttu võib euro esialgu tarbimist pidurdada. Samas võivad paljud tarbijad vastupidiselt oma nii-öelda viimaste kroonide eest ostud sooritada ja seeläbi aastalõpus kaubandust elavdada,” lisas ta.

Hinnad tõusevad uuel aastal

Paljulevinud arvamusel, et euro tulek tõstab automaatselt ka kõiki hindu, ei ole Milderi hinnangul mingit alust. “Kui hindade tõus rõivakaubanduses tuleb, on see tingitud eeskätt tooraine hinna tõusust maailmaturul (näiteks puuvilla, mille hind on tõusnud rekordtasemele), mis mõjutab kõiki rõivakaubandusettevõtteid ja rahvusvahelisi brände,” lisas ta.

Ka Meelis Virkebau hinnangul pelgalt euro iseenesest eraldi hindu ei kergita. Pigem arvavad vanemad inimesed tema sõnul ekslikult, eriti need, kes on rahareformides raha kaotanud, et 1. jaanuar 2011 on ka rahareform ning teevad selles usus rohkem oste. „Pigem kergitab uuest aastast hindu kõrge puuvilla hind maailmaturul. Aasta pooleteise taguse ajaga võrreldes on see pea kahekordne nüüd,“ lisas ta.