Sirje Rank • 28. oktoober 2010 kell 6:14

Rahandusminister - raskeim portfell Läti uues valitsuses

Andris Vilks, Läti SEB panga endine vanemanalüütik, nõustus pika kõhklemise järel vastu võtma kõige vähem soovitud ametikoha Läti uues valitsuses - rahandusministri portfelli.

Vilks lubab pingutada, et eelarve tasakaalu saada ja Lätile euro tuua. See võib tuua tulevast aastast kõrgema käibemaksu. Eesti pakutud abilaen jääb aga ilmselt kasutamata.

Ütlete, et rahandusministri amet on Lätis töökoht, mida keegi ei taha. Olite siiski nõus seda vastu võtma.

Võtsin pakkumise vastu austusest peaminister Valdis Dombrovskise vastu. Ta poleks saanud oma tööd majanduse olukorra parandamisel jätkata, kui ta poleks leidnud sellele kohale sobivat inimest. Kahtlesin nädalaid, kuid olles peaministriga kaua koos olnud, toetades Ühtsust ning pääsedes parlamenti, leidsin, et praegu pole aeg kõrvale hoida.

Läti on rängast majanduslangusest toibumas. Mida ütlete Eesti ettevõtjaile, kellest mõni kriisi ajal Lätist lahkusid. Kas praegu on paras hetk naasta?

Lätist tulevad signaalid on paranenud. Esimene positiivne signaal oli valimistulemus: ootamatult suur toetus praegusele valitsusele. Teine signaal on eelarve - loodame jätkata laenuandjatega kokku lepitud eesmärkide täitmist. Kolmas signaal - prognoosin, et kuue kuu perspektiivis Läti krediidireiting paraneb.

Kui firmad peavad plaani Lätti tulla, siis on praegu paras aeg. Konkurentsi osas on olukord majanduse palju parem kui 2-3 aasta eest.

Esimesi uudiseid uue valitsuse võimalikust poliitikast on käibemaksu tõstmine. Kas see poleks lisahoop niigi madalale ostujõule?

Püüame seda tüüpi maksude tõstmist vältida, kuid kui poliitikud ja riigiametid ei leia uusi kärpekohti, tuleb makse tõsta. Kõige potentsiaalsem ja vähem valus on 1-2 protsendipunkti võrra tõsta käibemaksu 22-23%-le. Praegu on eelarve tasakaalustamisel plaan, et 2/3 võiksid moodustada kärped ja 1/3 maksutõusud.

Enam-vähem kindel on eluasememaksu kahe-kolmekordne tõus. Praegu on see 0,1-0,3% katastriväärtusest. Kinnisvaramaksude osa maksutuludest on liiga väike.

Eesti ettevõtjad on kurtnud, et aus maksumaksja on Lätis kehvemas seisus kui maksudest kõrvalehiilijad. Mida võtate ette?

Oleme teinud detailse plaani varimajandusega võitlemiseks, nüüd on vaja kiirendada selle elluviimist. See on ju samuti koht, kust saada eelarvesse lisaraha. Just maksuameti töö tõhustamisest tulebki alustada, mitte maksude tõstmisest. Senise juhtkonna on eelmise valitsuse rahandusminister Einars Repše juba välja vahetanud.

Kas teeksite midagi teisiti, kui IMF ja EL soovitavad?

Suures osas on neil hea plaan, kuid Maailmapanga soovitusi sotsiaalkindluse osas ei saa me küll praegu ellu viia. Eelarve-eesmärkidega olen aga nõus.

Ilmselt saame arutada ka näiteks sissemaksete peatamist teise pensionisambasse nagu Eesti tegi või muid ühekordseid meetmeid. Veidi erinevalt näeme ka majanduskasvu väljavaateid, EL ja IMF on konservatiivsemad.

Kas lõikate uute kärbetega taas pensione ja palku?

Püüame vältida pensionide ja sotsiaalkindlustuseelarve kärpimist ning leida kärpekohti mujalt. Aega on meil eelarve kokkupanekuks aga kõigest 2-3 kuud. Vaja oleks kärpida 350-400 miljonit latti.

Kas Läti vajab Eesti laenu?

Aitäh, eestlased, kuid usun, et me ei vaja enam teistelt riikidelt lisaraha. Läti saab hakkama poolega 7,5 miljardi euro suurusest abilaenust. Näeme juba eelarveseisu paranemist, majanduse olukord paraneb. Peamiselt veab kasvu eksport. Näis, kuivõrd kokkuhoiumeetmed Euroopas seda mõjutama hakkavad.

Milles seisneb kärbete kõrval kasvustrateegia?

Kasv on seotud euroraha kasutamisega, jääme praegu maha nii Eestist kui ka Leedust. Siin on oluline kaasfinantserimine, palju sõltub pankadest. Olukord paraneb, kuid mitte nii kiiresti, kui tahaksime näha.

Millised on plaanid struktuurireformidega?

Praegu pole midagi ette näidata ja pole ka lähiajal tulemas. Järjest enam eksperte soovitab tervishoiureformi, räägitakse Eesti, Hollandi ja Austria mudelist. Teine teema on kõrghariduse reform - need on kaks valdkonda, mis tuleval aastal arutusele tulevad. Kui me midagi ei muuda, on kõik kärped väga valusad.

Väga oluline on aru saada, et tõenäoliselt teevad Balti riigid praegu viimaseid kärpeid. Samas kogu Euroopa alles siseneb sellesse faasi, mis kestab aastaid. See tõstab meie konkurentsivõimet.

Kas Teist saab rahandusminister, kes toob Lätile euro?

Raske öelda. Jah, see eesmärk on väga tähtis, meil on vaja distsipliini. Vajame seda sihti hoolimata sellest, et kogu euroala praegu vangub. Raske on ennustada, milline on olukord aastal 2014, kuidas vanemad Euroopa riigid praeguste probleemidega toime tulevad. Olen ise pisut skeptiline euroala suhtes - kuid Läti enda huvides on majandus korda saada ja investeeringuid tuua.

taustLäti uue valitsuse paneb peaminister Valdis Dombrovskis kokku kahest parteist - valimisliidust Ühtsus ning Põllumeeste ja Roheliste liidust (55 kohta seimis)

350-400 latti ehk 7,7-8,8 miljardit krooni tuleb Läti uuel rahandusministril leida tuleva aasta eelarves kokkuhoiukohti - kulusid kärpida või makse tõsta.Dombrovskise eelmine valitsus kärpis kulusid ja tõstis makse kokku 15% ulatuses SKPst.

Hetkel kuum