Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööandja piilub töötaja järgi

    Tööandjad kasutavad üha rohkem värbamisel tutvumisvõrgustikke, mille abil saab kerge vaevaga konkursist välja sõeluda ropendajad, peoloomad, omasooiharad  ja teised võimalikku võõristust tekitavad kandidaadid.

    CV Online’i värbamiskonsultandi Anneli Aru sõnul guugeldavad tööandjad korralikult. Eriti hoolikalt vaadatakse läbi tugevaimad kandidaadid, kellega töövestlus juba selja taga. „Kindlasti on ettevõtjaid, kes teevad omad järeldused sellest, kui seal on läbupildid üleval. Võib-olla jälgitakse omavahelist teksti, mida on jagatud. Vaadatakse, milline sõnavara seal on,“ viitas ta tutvumisvõrgustikest leitavale infole.
    CV Online küsitletud 15 tööandjast kasutab internetiotsingut töötajate värbamisel 12, pea kaks kolmandikku neist sotsiaalvõrgustikke. Kolmandik vastajatest nimetas Facebooki üheks teabe saamise kanaliks.
    Töövõtja põhjendab harva otsust
    Kuigi Aru sõnul ütleb osa tööandjatest hiljem, et tegi eitava otsuse pärast internetis surfamist, ei räägi nad otse, mis kandidaadi puhul häiris. „Ega me pole ise küsinud ka,“ nentis ta.
    Aru sõnul räägib osa tööandjaist alles hiljem juhuslikult, miks nad pärast netiotsingut kandidaadi välistasid. Siiani on talle põhjendanud kandidaadi kõrvale jätmist näiteks kiiruse ületamise, purjus peaga sõitmise või võlgade tõttu.
    CV Online’i turundusjuht Heikko Gross sõnas, et pärast on väga keeruline tuvastada, kas töösoovija jäi kõrvale isiklikel põhjustel, sest netiotsing ei jäta endast jälge maha.
    Anneli Aru lisas, et isegi, kui kedagi välistati ebasobivate piltide või postituste tõttu, võib tööandja leida keeldumiseks ikkagi teise põhjuse: kas tuuakse välja puudulik keeleoskus, töökogemus või haridus.
    Üheksa korda mõõda, üks kord lõika
    Värbamisassistent Taimi Krims ütles, et inimesed laotavad interneti kas mõtlematusest või teadmatusest maitselagedat teksti või pilte täis. Töösoovijad peaksid värbamiskonsultantide hinnangul üha enam teadvustama, millise kuvandi nad loovad. Ta tõi näiteks, et avalikku sektorisse kandideerimisel võib esineda raskusi, kui tutvumisvõrgustikku on lisatud väljakutsuvaid pilte, näiteks kus naine suudleb naisega.
    Kui tööandja välistaks kandidaadi, kellel on lesbipildid veebis üleval, poleks see CV Online’i teatel õige. „See oleks diskrimineerimine,“ sõnas Heikko Gross.
    Teisalt märkis Anneli Aru, et on ka vanemaid ettevõtjatest härrasmehi, kes ütlevad, et internetist tuleb vaid igasugust jama ning pigem selgitatavad nad kandidaadi pädevuse välja eelmisest töökohast uurides.
    Kommentaar
    Kadi Niggulis, sotsiaalministeeriumi arendus- ja personaliosakonna peaspetsialistIkka vaatame kandidaadi puhul tausta. Kõik, mis internetti üles pannakse, on tehtud teadlikult ja see on avalik info. Enamasti kasutame internetti, et saada lisainfot projektide kohta, mida inimene on teinud, kuid pole ehk CVsse kirjutanud.
    Minul pole olnud sellist kogemust, et oleksin leidnud kompromiteerivat materjali. Aga kui see nii oleks, võtaksime teema vestlusel üles ja laseksime kandidaadil endal hinnata oma käitumist. Avalikus teenistuses on oma eetikakoodeks ja inimene võib seega tõusta huviorbiiti, kui ta reegleid rikub. Kui aga inimene õigustab sobimatute piltide või postituste kasutamist, kaalume tõsiselt, kas alustame temaga töösuhet.
    Tasub teada
    * Tööle võtmisel tohib küsida ning hinnata vaid neid andmeid, mis on seotud töösuhte iseloomuga. Samas ei keela seadus tööandjal uurida kandidaadi kohta andmeid avalikest allikatest.* Tööandjal on vabadus tutvuda enne tööle võtmist isiku enda poolt avalikustatud andmetega, näiteks on avalikult kättesaadavad suhtlusvõrgustikud, blogid, jututubade vestlused, virtuaalsed fotoalbumid, videod (nt Youtube’is), internetikommentaarid.* Avalikud on ka teatud registriandmed ja näiteks ametlikes teadaannetes sisalduv info. Isikut peab andmete kogumisest informeerima.Allikas: sotsiaalministeerium
    Autor: Katariina Krjutškova, Kaisa Gabral
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.