• OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,16
  • EUR/RUB0,0095,44
  • OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,16
  • EUR/RUB0,0095,44
  • 29.10.10, 08:19

Tööandja piilub töötaja järgi

Tööandjad kasutavad üha rohkem värbamisel tutvumisvõrgustikke, mille abil saab kerge vaevaga konkursist välja sõeluda ropendajad, peoloomad, omasooiharad  ja teised võimalikku võõristust tekitavad kandidaadid.
CV Online’i värbamiskonsultandi Anneli Aru sõnul guugeldavad tööandjad korralikult. Eriti hoolikalt vaadatakse läbi tugevaimad kandidaadid, kellega töövestlus juba selja taga. „Kindlasti on ettevõtjaid, kes teevad omad järeldused sellest, kui seal on läbupildid üleval. Võib-olla jälgitakse omavahelist teksti, mida on jagatud. Vaadatakse, milline sõnavara seal on,“ viitas ta tutvumisvõrgustikest leitavale infole.
CV Online küsitletud 15 tööandjast kasutab internetiotsingut töötajate värbamisel 12, pea kaks kolmandikku neist sotsiaalvõrgustikke. Kolmandik vastajatest nimetas Facebooki üheks teabe saamise kanaliks.
Töövõtja põhjendab harva otsust
Kuigi Aru sõnul ütleb osa tööandjatest hiljem, et tegi eitava otsuse pärast internetis surfamist, ei räägi nad otse, mis kandidaadi puhul häiris. „Ega me pole ise küsinud ka,“ nentis ta.
Aru sõnul räägib osa tööandjaist alles hiljem juhuslikult, miks nad pärast netiotsingut kandidaadi välistasid. Siiani on talle põhjendanud kandidaadi kõrvale jätmist näiteks kiiruse ületamise, purjus peaga sõitmise või võlgade tõttu.
CV Online’i turundusjuht Heikko Gross sõnas, et pärast on väga keeruline tuvastada, kas töösoovija jäi kõrvale isiklikel põhjustel, sest netiotsing ei jäta endast jälge maha.
Anneli Aru lisas, et isegi, kui kedagi välistati ebasobivate piltide või postituste tõttu, võib tööandja leida keeldumiseks ikkagi teise põhjuse: kas tuuakse välja puudulik keeleoskus, töökogemus või haridus.
Üheksa korda mõõda, üks kord lõika
Värbamisassistent Taimi Krims ütles, et inimesed laotavad interneti kas mõtlematusest või teadmatusest maitselagedat teksti või pilte täis. Töösoovijad peaksid värbamiskonsultantide hinnangul üha enam teadvustama, millise kuvandi nad loovad. Ta tõi näiteks, et avalikku sektorisse kandideerimisel võib esineda raskusi, kui tutvumisvõrgustikku on lisatud väljakutsuvaid pilte, näiteks kus naine suudleb naisega.
Kui tööandja välistaks kandidaadi, kellel on lesbipildid veebis üleval, poleks see CV Online’i teatel õige. „See oleks diskrimineerimine,“ sõnas Heikko Gross.
Teisalt märkis Anneli Aru, et on ka vanemaid ettevõtjatest härrasmehi, kes ütlevad, et internetist tuleb vaid igasugust jama ning pigem selgitatavad nad kandidaadi pädevuse välja eelmisest töökohast uurides.
Kommentaar
Kadi Niggulis, sotsiaalministeeriumi arendus- ja personaliosakonna peaspetsialistIkka vaatame kandidaadi puhul tausta. Kõik, mis internetti üles pannakse, on tehtud teadlikult ja see on avalik info. Enamasti kasutame internetti, et saada lisainfot projektide kohta, mida inimene on teinud, kuid pole ehk CVsse kirjutanud.
Minul pole olnud sellist kogemust, et oleksin leidnud kompromiteerivat materjali. Aga kui see nii oleks, võtaksime teema vestlusel üles ja laseksime kandidaadil endal hinnata oma käitumist. Avalikus teenistuses on oma eetikakoodeks ja inimene võib seega tõusta huviorbiiti, kui ta reegleid rikub. Kui aga inimene õigustab sobimatute piltide või postituste kasutamist, kaalume tõsiselt, kas alustame temaga töösuhet.
Tasub teada
* Tööle võtmisel tohib küsida ning hinnata vaid neid andmeid, mis on seotud töösuhte iseloomuga. Samas ei keela seadus tööandjal uurida kandidaadi kohta andmeid avalikest allikatest.* Tööandjal on vabadus tutvuda enne tööle võtmist isiku enda poolt avalikustatud andmetega, näiteks on avalikult kättesaadavad suhtlusvõrgustikud, blogid, jututubade vestlused, virtuaalsed fotoalbumid, videod (nt Youtube’is), internetikommentaarid.* Avalikud on ka teatud registriandmed ja näiteks ametlikes teadaannetes sisalduv info. Isikut peab andmete kogumisest informeerima.Allikas: sotsiaalministeerium
Autor: Katariina Krjutškova, Kaisa Gabral

Seotud lood

Uudised
  • 29.10.10, 10:22
G4S: Facebook veel taustainfo, mitte töökuulutuse keskkond
Facebooki kaudu meie töötajat otsinud ei ole, küll aga vaadanud inimeste tausta, kuid kindlasti on ameteid, mille töötajate otsimiseks on sotsiaalvõrgustik sobilik, rääkis ASi G4S Eesti personalidirektor Eela Velström.
Uudised
  • 29.10.10, 10:59
Enn Parel: Facebook liiga kitsas kanal värbamiseks
Tallinna Kaubamaja ei ole töötajaid otsinud Facebooki kaudu kuulutades, ettevõtte müügi- ja turundusdirektori Enn Pareli sõnul jääb see kanal selleks liiga kitsaks.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.07.24, 11:20
Põlvkondade vahetust tuleks hakata varakult planeerima
Kui oled midagi suure hoole ja armastusega üles ehitanud, on loomulik, et soovid tagada ka selle püsimise. Olgu tegemist ettevõtte või perekonna varade edasiandmise planeerimisega, siis LHV privaatpanganduses ollakse oma klientidele toeks, et korraldada põlvkonnavahetus sujuvalt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele