• Jaga lugu:

    Tööandja piilub töötaja järgi

    Tööandjad kasutavad üha rohkem värbamisel tutvumisvõrgustikke, mille abil saab kerge vaevaga konkursist välja sõeluda ropendajad, peoloomad, omasooiharad  ja teised võimalikku võõristust tekitavad kandidaadid.

    CV Online’i värbamiskonsultandi Anneli Aru sõnul guugeldavad tööandjad korralikult. Eriti hoolikalt vaadatakse läbi tugevaimad kandidaadid, kellega töövestlus juba selja taga. „Kindlasti on ettevõtjaid, kes teevad omad järeldused sellest, kui seal on läbupildid üleval. Võib-olla jälgitakse omavahelist teksti, mida on jagatud. Vaadatakse, milline sõnavara seal on,“ viitas ta tutvumisvõrgustikest leitavale infole.
    CV Online küsitletud 15 tööandjast kasutab internetiotsingut töötajate värbamisel 12, pea kaks kolmandikku neist sotsiaalvõrgustikke. Kolmandik vastajatest nimetas Facebooki üheks teabe saamise kanaliks.
    Töövõtja põhjendab harva otsust
    Kuigi Aru sõnul ütleb osa tööandjatest hiljem, et tegi eitava otsuse pärast internetis surfamist, ei räägi nad otse, mis kandidaadi puhul häiris. „Ega me pole ise küsinud ka,“ nentis ta.
    Aru sõnul räägib osa tööandjaist alles hiljem juhuslikult, miks nad pärast netiotsingut kandidaadi välistasid. Siiani on talle põhjendanud kandidaadi kõrvale jätmist näiteks kiiruse ületamise, purjus peaga sõitmise või võlgade tõttu.
    CV Online’i turundusjuht Heikko Gross sõnas, et pärast on väga keeruline tuvastada, kas töösoovija jäi kõrvale isiklikel põhjustel, sest netiotsing ei jäta endast jälge maha.
    Anneli Aru lisas, et isegi, kui kedagi välistati ebasobivate piltide või postituste tõttu, võib tööandja leida keeldumiseks ikkagi teise põhjuse: kas tuuakse välja puudulik keeleoskus, töökogemus või haridus.
    Üheksa korda mõõda, üks kord lõika
    Värbamisassistent Taimi Krims ütles, et inimesed laotavad interneti kas mõtlematusest või teadmatusest maitselagedat teksti või pilte täis. Töösoovijad peaksid värbamiskonsultantide hinnangul üha enam teadvustama, millise kuvandi nad loovad. Ta tõi näiteks, et avalikku sektorisse kandideerimisel võib esineda raskusi, kui tutvumisvõrgustikku on lisatud väljakutsuvaid pilte, näiteks kus naine suudleb naisega.
    Kui tööandja välistaks kandidaadi, kellel on lesbipildid veebis üleval, poleks see CV Online’i teatel õige. „See oleks diskrimineerimine,“ sõnas Heikko Gross.
    Teisalt märkis Anneli Aru, et on ka vanemaid ettevõtjatest härrasmehi, kes ütlevad, et internetist tuleb vaid igasugust jama ning pigem selgitatavad nad kandidaadi pädevuse välja eelmisest töökohast uurides.
    Kommentaar
    Kadi Niggulis, sotsiaalministeeriumi arendus- ja personaliosakonna peaspetsialistIkka vaatame kandidaadi puhul tausta. Kõik, mis internetti üles pannakse, on tehtud teadlikult ja see on avalik info. Enamasti kasutame internetti, et saada lisainfot projektide kohta, mida inimene on teinud, kuid pole ehk CVsse kirjutanud.
    Minul pole olnud sellist kogemust, et oleksin leidnud kompromiteerivat materjali. Aga kui see nii oleks, võtaksime teema vestlusel üles ja laseksime kandidaadil endal hinnata oma käitumist. Avalikus teenistuses on oma eetikakoodeks ja inimene võib seega tõusta huviorbiiti, kui ta reegleid rikub. Kui aga inimene õigustab sobimatute piltide või postituste kasutamist, kaalume tõsiselt, kas alustame temaga töösuhet.
    Tasub teada
    * Tööle võtmisel tohib küsida ning hinnata vaid neid andmeid, mis on seotud töösuhte iseloomuga. Samas ei keela seadus tööandjal uurida kandidaadi kohta andmeid avalikest allikatest.* Tööandjal on vabadus tutvuda enne tööle võtmist isiku enda poolt avalikustatud andmetega, näiteks on avalikult kättesaadavad suhtlusvõrgustikud, blogid, jututubade vestlused, virtuaalsed fotoalbumid, videod (nt Youtube’is), internetikommentaarid.* Avalikud on ka teatud registriandmed ja näiteks ametlikes teadaannetes sisalduv info. Isikut peab andmete kogumisest informeerima.Allikas: sotsiaalministeerium
    Autor: Katariina Krjutškova, Kaisa Gabral
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Robert Sarv: palun terve inimese passi
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Nasdaqi indeks ainukesena plussis
USA börsil lõppes päev kahetiselt, kui investorid analüüsisid tehnoloogiahiidude tulemusi ning Föderaalreservi avaldust, vahendab Reuters.
USA börsil lõppes päev kahetiselt, kui investorid analüüsisid tehnoloogiahiidude tulemusi ning Föderaalreservi avaldust, vahendab Reuters.
Kooliõed imestavad jokutamise üle laste kaitsesüstimisel
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.
Investor plaanib juba 12kordsele tootlusele palju lisa teenida: hind läheb veel üles
Idufirma Actual Reports osak kallines Funderbeamis esimesel kauplemispäeval kümnendiku võrra. Selle hinnaga müües saaks idufirma üks senine omanik ehk kiirendi Startup Wise Guys 12kordse tootluse sisse kasseerida, kuid kiirendi ootab veelgi järsemat hinnatõusu.
Idufirma Actual Reports osak kallines Funderbeamis esimesel kauplemispäeval kümnendiku võrra. Selle hinnaga müües saaks idufirma üks senine omanik ehk kiirendi Startup Wise Guys 12kordse tootluse sisse kasseerida, kuid kiirendi ootab veelgi järsemat hinnatõusu.