• Jaga lugu:

    Harku vabastab oma elanikud maamaksust

    "Me loodame sellest saada väga otsest tulu, sest kui keskmiselt maksab üks inimene maamaksu 1200-1300 krooni, siis tulumaksu maksab üks elanik keskmiselt 12 000 krooni. Siin on kümnekordne vahe," selgitas Harku vallavanem Kaupo Rätsepp. Tema sõnul loodetakse eelarvesse maamaksust tekkiv tühimik täita tulumaksu arvel.
    Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva vallavanema sõnul ei ole tegemist niisama populistliku otsusega, vaid vald on kalkuleerinud, et kui nad saaksid veel selle aastanumbri sees juurde 400 registreeritud elanikku, kataks see vallale umbes kolm kuni neli miljonit krooni maksma mineva maamaksuvabastuse.
    Uuringute järgi on Harku vallas 3000 kuni 3500 elanikku, kes ei ole end valla elanikuna registreerinud ehk nende maksud laekuvad mõnda teise omavalitsusse. "Meil on potentsiaali tuhandete inimeste näol," rõhutas Rätsepp.
    Kuna maamaksumäärad ja maamaksuvabastus kehtestatakse üheks kalendriaastaks, annab see vallale võimaluse 1. jaanuarist 2012 ehk pärast kevadel toimuvaid riigikogu valimisi maamaks taas tagasi tuua.
    "Teoreetiliselt on võimalik maamaksuvabastus kaotada ja maks tagasi tuua, aga me ei taha tõesti inimesi lollitada," kinnitas Rätsepp.
    Sama kinnitab Harku vallavolikogu esimees Helikar Õepa. "Me ei oleks ju hakanud seda mõtet ajama ja läbi töötama. Igal juhul loodame, et volikogu kiidab selle otsuse heaks," rääkis ta. Õepa kinnitusel toetavad ideed lisaks IRLile ka teised erakonnad ja loomulikult vallaelanikud. "Vaata, kui hea on öelda, et mina elan Harku vallas ja meil on seal sellised eelised," selgitas ta.
    Teiseks maamaksu kaotamise põhjuseks on võrdsus. "Meil on vallas hästi palju suvilaid, inimesed kasutavad meie infrastruktuuri ja meie valgustust ja meie teid. Selle hooldamise eest peavad maksma elanikud, kelle maksud laekuvad Harku valda. Idee on ka natuke võrdsust tekitada," nentis Õepa.
    Viimsi vallavanem Haldo Oravas ütles, et on maamaksuvabastuse teemat Harku vallajuhiga arutanud ning nõustub selle vajalikkusega, kuid Harku vald on teises situatsioonis kui Viimsi.
    "Viimsis ei ole nii ulatuslikke suvilapiirkondi, kus omanik on mõne muu omavalitsuse registris. Viimsi vallale tähendaks elanike kodude aluse maa maksust vabastamine umbes 6 miljonit krooni eelarvesse saamata jäävat maamaksutulu," selgitas Oravas. Tema sõnul on Viimsis arutatud eelmise aasta 2. juulist kehtima hakanud võimalust, mille kohaselt saaks linnas oleva maa omaniku vabastada maksust 0,3 ha või vallas asuva kinnistu omaniku 1 ha ulatuses. Maksuvabastuse aluseks oleks rahvastikuregistrisse märgitud elukoht. Oravase sõnul peaks aga riik tegema eelnevalt korralise maade hindamise.
    Jõelähtme vallas ei ole võimalik maamaksu kaotada, sest viimased aastad on vallavanem Andrus Umboja sõnul toimunud tugev kulude kokkuhoid. "Seega pean seda ideed Jõelähtme valla kontekstis ebareaalseks," lisas ta.
    "Jõelähtme valla eelarve on natuke alla 100 miljoni krooni ja maamaks moodustab sellest päris olulise tuluallika ehk umbes 11 protsenti," ütles Reformierakonda kuuluv Umboja.
    Reformierakond oli üks nendest, kes aasta tagasi kohalikel valimistel üritas Tallinnas saada valijate toetust just maamaksu kaotamise lubadusega.
    Ka Kose vallavanem ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees Vello Jõgisoo peab maamaksu kaotamise suurimaks miinuseks auku valla eelarves.
    "Kose vallas oleks kogu maamaksu kaotamine väärt umbes 2,2 miljonit krooni ja siis oleks vaja see 2,2 miljonit kuskilt mujalt leida. Praegustes oludes ei ole seda lihtne teha," kostis Jõgisoo. "Ka Harju Omavalitsuste Liidu juhina ei tea ma, et see idee väga suurt kandepinda omaks," lisas ta.
    Kinnisvarafirmade juhid usuvad, et kui Harku vald otsustab eraisikute maamaksu kaotada, mõjub see valla atraktiivsusele positiivselt, kuid suurt ümberasumist kaasa ei too.
    "Eks see kohalike omavalitsuste vahelise konkurentsi näide on," rääkis Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere. Harku valla elanikuna oleks Tamperel sellise otsuse üle hea meel. Tema hinnangul vabastatakse ainult eraomanikud tõenäoliselt seetõttu, et äriühingud ei hääleta.
    ASi Uus Maa juhatuse liige Jaanus Laugus lisas, et kuigi Harku vald soosib vaid erakinnistute vabastamist maksudest, siis on igasugune soodustus turu jaoks positiivne.
    "Eks siis on Harku vallal idee saada juurde uusi elanikke. Ju loodetakse, et selline käik kutsuks inimesi sinna ümber platseeruma," rääkis ta.
    Lauguse hinnangul võib maamaksu puudumine mõjutada kinnisvaraostjat, kui tehakse valikuid pealinnalähedaste piirkondade vahel. "Kuna meil maamaks nii hirmus suur ei ole, siis usun, et tulumaksust vabastamine piirkonniti või mõni muu selline julgem käik kutsuks rohkem rahvast ligi," nentis ta.
    Ober-Hausi tegevjuht Tarmo Kase maamaksu kaotamise ideed kiitma ei tõtanud. Maamaks on üks kohaliku omavalitsuse olulisemaid tuluallikaid ja seetõttu ei olnud ta kindel, et selle kaotamine on parim mõte.
    "Kui aga vald saab piisavalt tulu teistest allikatest ja eraisikute maamaksust laekuv tulu on marginaalne, siis miks mitte," märkis ta. "Kindlasti ei saa see kujuneda omavalitsuste puhul reegliks, sest ärimaade ja elamumaade osa on valdade lõikes väga erinev," lisas ta.
    Kase sõnul on eramaa omanike maksuvabastus võrreldes ärimaa omanikega põhjendatum, sest kuskil peab ju inimene elama. Ärimaad kasutatakse tulu teenimiseks ja seetõttu on ka selle maksustamine mõistetavam.
    Mida arvate maamaksu kaotamise ideest?
    See idee on väga rõõmustav. Ma olen kogu aeg leidnud, et see on ajuvaba, et me võtame suured laenud, ostame kinnistu välja ja siis maksame selle eest riigile veel maksu ka. Kindlasti võiksid edaspidi Harku valla eeskuju järgida ka teised Eesti vallad.
    Nii palju kui ma olen oma tuttavatega rääkinud, leiavad kõik, et see maks on väga ülekohtune.
    Kas on õige teha nii, et eramute omanikele kaotatakse maamaks ära, kuid ärimaa omanikud peavad seda edasi maksma?
    Arvan, et eramute omanikel ja ärimaa omanikel vahet teha ei tohiks. Nüüd, kui ma räägin kui ettevõtja, siis ettevõtlikud inimesed üritavad midagi teha ja annavad teistele tööd. Mina isiklikult annan oma lastehoiuga tööd kolmele inimesele ja mul on niigi suur maksukoormus. Miks peaksid ettevõtjad veel lisaks tasuma makse, see on ülekohtune. Arvan, et ettevõtjate maksukoormus on niigi suur.
    Tulevikus peaks maamaksu kindlasti ära kaotama ka ettevõtjatele. Sel lihtsal põhjusel, et ka nemad on selle maa kunagi välja ostnud. Kui ma ka ei ole maa omanik, vaid rendin äripinda, siis pean nii või naa suurte maksude korral renti rohkem maksma. Süsteem peaks olema ühtlustatud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
SEB: turgudel on oodata korrektsiooni
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.