Indrek Kald • 1. november 2010 kell 10:16

Nordea: taastumine nõuab sisetarbimise kasvu

Hoogu koguva ekspordi taustal alanenud töötuse määr ja sissetulekute aeglane suurenemine loovad eelduse sisetarbimise taastumiseks, mis on hädavajalik stabiilseks ja jätkusuutlikuks majanduskasvuks, selgub Nordea Marketsi vastavaldatud majandusprognoosist.

"Kuigi siiani on taastumise peamiseks mootoriks olnud eksport, eeldame, et sisetarbimine suureneb samuti, sest olukord Eesti tööturul on paranemas ja ekspordikasv suurendab tulusid. Selle alusel prognoosime järgmisel kahel aastal majanduskasvuks umbes 4%," ütles Nordea Marketsi analüütik Annika Lindblad. Majanduse taastumisele annab kindluse riigirahanduse tugev positsioon, lisas ta.

Sisenõudluse taastumine on seni olnud väga aeglane ning tarbijate kiiresti tugevnev kindlustunne on tegelikus tarbimises kajastunud vaid mõõdukalt. "Jaemüügi käive on kasvanud, kuid elavnemine on tarbija kindlustunde näitajast endiselt maas. Tõenäoliselt peegeldab see euroalaga liitumise ootust, mis on suurendanud tarbijate kindlustunde näitajat ilma tegeliku eraisikute rahalise olukorra paranemiseta," ütles Lindblad.

Nordea teatel on märgata tööturu olukorra aeglast paranemist, samuti on alates veebruarist 2010 tõusutrendi võtnud palgakasv. Palkade kasv annaks järk-järgult tuge sisenõudlusele, kuigi piiraks samaaegselt tööhõive suurenemist. Jaanuaris 2011 võtab Eesti kasutusele euro, mis kasvatab usaldust Eesti majandusruumi vastu ja toetab välisinvesteeringuid järgnevate aastate jooksul.

"Peamiseks ohuks majanduse taastumisel on väliskaubanduse mahu oluline vähenemine, eriti juhul, kui see toimub enne eratarbimise suurenemist. Selle kõrval on peamisteks väljakutseteks jätkuvalt kõrge töötuse määr ja kiirenev inflatsioon," ütles Lindblad.

Eelkõige on murettekitav pikaajaliste töötute hulga pidev kasv, sest reeglina leiab kiiresti töö kõige dünaamilisem osa tööjõust, sh noored ja värskelt töötuks jäänud inimesed, pikaajaline töötus ei pruugi aga väheneda sama kiirelt, teatas Nordea.

Käesoleva aasta teises pooles kasvanud inflatsiooni taga on eelkõige toiduainete ja energia hinna tõus. Tulevikus tekib sisenõudluse suurenedes ja reaalpalga kiireneva kasvu tõttu hinnasurve sisemajanduses. "Järgmisel aastal hindame, et inflatsioon jääb Euroopa Keskpanga seatud eesmärgi suhtes mõistlikesse piiridesse, mis on pisut alla 2%," lisas Lindblad. Pikemas perspektiivis hakkab inflatsioon tõenäoliselt euroala keskmist ületama, sest Eesti püüab elatustaseme osas euroalale üha rohkem järele jõuda.

Kahe raske aasta järel on Balti riikidele, Poolale ja Venemaale kriis möödas ning majanduskasv stabiliseerunud. Piirkonna majanduste taastumise esimeses faasis on võtmeroll olnud ekspordil ning sisemajandused on taastunud erinevas tempos. Poola olukord on selgelt parim, Venemaa seis paraneb ning Balti riikidel on ikka veel raskusi sisenõudluse taastamisega.

Läti põhitähelepanu on pööratud riigirahanduse korrastamisele. Eelarvepuudujääk ei tohi aastal 2011 ületada 6% SKPst, mille saavutamine on võrreldes 2009. aastaga 10,2% ning seega keeruline ülesanne. Majandus näitab siiski selgelt järk-järgulise taastumise märke, kuigi mitte sisemajanduses. Hiljutiste valimiste tulemused olid turgude jaoks hea uudis, kuid soodsate tingimuste tagamiseks kohalikel finantsturgudel tuleb usaldusväärsust säilitada.

Leedu SKP on veel kaugel kriisieelsest tasemest ning selle taastumise võti peitub sisenõudluse kasvus. Kuigi selleaastane majanduskasv on tagasihoidlik, oodatakse aastalt 2011 kasvu kiirenemist. Ekspordinõudluse vähenemine võib aga majanduse pikemaks ajaks raskustesse jätta. Vaja on ka eelarvekärpeid, eelistatult koos struktuursete reformidega. Jätkusuutliku kasvu saavutamiseks on vaja stabiilsust riigirahanduses.

Venemaa majanduskasv on aasta teises pooles aeglustunud, mis viitab, et 2010. aasta majanduskasv jääb alla varasematele prognoosidele. Seoses suvise põuaga on tugevalt kannatanud põllumajandussektor. Kuigi inflatsioon on suurenenud, ei oota me selle kasvu kahekordistumist. Vaatamata tõusvale naftahinnale ja erastamiskavadele, püsib eelarvepuudujääk üsna suur.

Poola majandus jätkab kasvu ning töötab pärast globaalset finantskriisi sisuliselt täistuuridel. Selle aasta lõpus ja järgmise aasta esimeses pooles ootame siiski majanduskasvu aeglustumist. Peamine sisemajanduslik mure on rahanduspoliitika, eriti arvestades järgmisel aastal toimuvaid üldvalimisi. Suure tähelepanu all on riigi keskpank, sest lähedal on esimene intressimäärade tõus.

Nordea on ainus kõrgeima ehk AA-krediidireitinguga pank Eesti turul, mis pakub tooteid ja teenuseid nii era- kui äriklientidele. Nordea Grupil on üle kümne miljoni kliendi ja ligi 1400 harukontorit. Nordea aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Stockholmi, Helsingi ja Kopenhaageni börsil.

Hetkel kuum